Eesti sült väärib Euroopa Liidu kvaliteeditähise saamist kui garanteeritud traditsiooniline toode. Süldi registreerimiseks moodustatakse tootjarühm, millega liitumine ja muud toimingud on tasuta. Liikmetelt oodatakse head tahet Eesti kohaliku toidu tutvustamisel ja arendamisel.
 

Koduse süldita on Eesti traditsioonilist peolauda raske ette kujutada. Praegusel kujul tunneme seda rooga veidi üle 100 aasta. Siiski on see toit, mis pärineb saksa kultuuriruumist, siin pikema ajalooga. Vanemal ajal keedeti sülti kevadisel ajal peamiselt vasikast, kuna seapead ja -jalgu hoiti mitmel pool tähtpäevadeks. Sealihast hakati sülti tegema 19. sajandi lõpupoole, kui seakasvatus levis laiemalt. Kõigepealt ilmus sealihasült talurahva peolauale, näiteks pulmalauale. Seda kutsuti mitmel pool ka jahelihaks, kuna lihatükkidel võisid kondid sees olla, nii oli käte abil mugavam süüa. Sült võis lisaks lihale sisaldada veel maksa, kopsu
vms. Tänapäeval harjumuspärane ilma kontideta sült levis alates 19.-20. sajandi vahetusest.

Garanteeritud traditsioonilise toote märk on Euroopa Liidu kvaliteedimärk, mis antakse neile toiduainetele, mis on toodetud traditsioonilisi tootmisviise või retsepte kasutades. Selle eesmärgiks on säilitada toidukultuuri pärandit ja väärtustada toidu kvaliteeti nii tooraine kui valmistamise mõttes. Kvaliteedimärk annab konkurentsieelise tihedal toiduturul samalaadsete toodete seas, avardab ekspordivõimalusi ja annab juurdepääsu siseriiklikele ja Euroopa Liidu teavitus- ja müügiedendustoetustele. 

Vaata ka flaierit!

Täpsem info Jõgevamaal: Ülle Jukk, ylle@jogevamaa.com, tel 53056322.