Seemnefestival

Seemnefestival

Jõgeva seemnefestivalile saabuti nii Virust kui Võrust

14. märts 2023 kell 18:30
Autor: Taavi Kelder
Allikas: Ajaleht Vooremaa, 14.03.2023

Jõgeva alevikus toimus laupäeval suur seemnefestival, kus kõige suuremateks tõmbenumbriteks olid tomatisordid „Pille” ja „Siive”. Rahvas ostis usinalt ka seemnekartulit  ning kuulas nõuandeid erinevate kultuuride koduaias kasvatamise kohta.

Seemnefestivali algusajaks Jõgeva alevikku jõudes olid parkimiskohad Maaelu Teadmuskeskuse (METK) juures juba autosid täis. Hiljuti avatud universaalhalli uksest sisse astudes oli seemneleti taha tekkinud pikk järjekord, mis ulatus peaaegu halli teise otsa välja. Järjekorras võis näha tuttavaid nägusid nii Tartust, Võrust kui ka Põltsamaalt, aga sõideti ka Harjumaalt kohale.

Rohkelt huvilisi

Tuisune, märtsikuu kohta ebatüüpiliselt kõle ilm ühelt poolt isegi soosis seemnefestivali korraldamist. Üritus toimus hallis sees ja väljas tuisu käes külmetama keegi ei pidanud. Teisest küljest nii külm ilm mõistagi aiamaale või põllulapile toimetama veel ei kutsu.

Kui eelmisel aastal toimus virtuaalne seemnefestival, mille vastu samuti oli märgatav huvi, siis tänavune üritus näitas, et rahva huvi Jõgeval aretatud sortide vastu pole raugenud.

Rahvast oli korraldajate sõnul kohale tulnud üle ootuste palju – rohenäppudele mõeldud üritust külastas tuhatkond inimest, kui mitte rohkem.

„Heas mõttes ehmatas see, kui suur hulk huvilisi saabus. Enamik neist lahkus,  kartulikott või seemnepakk näpus. Kõige suuremaks tõmbenumbriks olid uued tomatisordid – „Pille” ja „Siive” – ning vanad kuulsad kartulisordid, millest „Jõgeva kollane” sai otsa esimesena,” lausus Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialist Ülle Jukk.

Festivalilt võis aiasõber leida endale Baltic Agro laia köögivilja-, lille- ja vahekultuuride seemnevaliku seast oma lemmiku.

„Üle mitmete aastate pakuti ka aedhernesortide seemneid, populaarne „Aamisepp” läks nagu soe sai. Seemnekartulit oli kokku kuus sorti ja veidi üle kahe ja poole tonni, alles jäi vaid näpuotsaga „Tiina” sorti. Ka Baltic Agro seemnepakkide stend ja Potitomati karbid jäid lõpuks päris hõredaks,” märkis Jukk.

Küsimuse peale, palju uute tomatisortide seemneid maha müüdi, vastas METKi Seemnekeskuse müügiesindaja Merike Harjo, et üle 200 paki. Arvestuse kohaselt võiks Jõgeval käigu tulemusena kasvada Eesti kasvuhoonetes sel suvel vähemalt 6000 „Pille” ja „Siive” tomatisortide taime, ent mõistagi kasvatatakse palju ka tuttavaid punaseviljalisi sorte. Järgmisel aastal on seemnefestivali korraldustoimkonna sõnul uusi sorte juba vabalt saada, ei tasu heituda, kui sel aastal ilma jäädi.

Seemnefestivalilt sai soetada ka aiandust puudutavat lugemisvara. Kohapeal jagati tasuta üllitisi „Eesti Taimekasvatuse Instituut – 100”. Kirjastuse Hea Lugu raamatulett osteti samuti päris tühjaks.

Uhiuus universaalhall

Rohkelt osteti rahva poolt ka toidutootjate Avikala, Sepamäe talu, Ulge talu, Peremesila ja EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse kaupa. Kohvik Ateljee ja Teearu talu menüüde nimekirjad tuli pärastlõunaks läbi kriipsutada. Maitseelamuse Koda õpetas õues kalaburgerit ja kalapulki valmistama.

„Eks oma roll oli selles ka päevajuhil Vahur Kukel, kes kogu aeg käis mikrofoniga ringi ja uuris ning küsitles, kus mida pakutakse,” märkis Ülle Jukk.

Korraldajad jäid üritusega rahule.

„Festival oli väljakutse kogu korraldusmeeskonnale, sest hoone oli tuttuus ning tuli loetud päevadega koduseks teha, lisaks tuli mahutada ühte päeva nii laat kui ka konverents. Viimane osutus samuti üle ootuste populaarseks. Hea uudis on see, et kes ei saanud kohale tulla, võib ettekandeid peagi veebis järele vaadata,” märkis Ülle Jukk.

Seega oli seemnefestival tema sõnul nii kohalike sortide ja kohaliku toidu teadvustamisele ning populariseerimisele kaasaaitamine kui ka Jõgeva kui sihtkoha tuntusele panustamine – külastajaid tuli kohale ju üle Eesti.

„Ehk tullakse Jõgeva alevikku uuesti ka soojemal ajal, mitte vaid kevade kõige külmemal ja lõpuks tuisule pööranud laupäeval. Mul on südamest hea meel, et umbes neli aastat tagasi Sordi omadele välja käidud ideega tuldi sealtpoolt kaasa, täna siis Maaelu Teadmuskeskuse nime all. Ma usun, et sordiaretajatele on see suurim kiitus ja kompliment, kui nende tööd hinnatakse ja väärtustatakse, sest sordid luuakse ikkagi kohalikele oludele ja tarbijatele,” selgitas Ülle Jukk.

Päeva lõpus toimus kõigile huvilistele kohapeal õunapuude lõikamise töötuba. Õunapuid õpetas õigesti lõikama Epp Säga Räpina aianduskoolist.

 

Fotod: Ülle Jukk

Seemnefestivali korraldasid Maaelu Teadmuskeskus ja Jõgevamaa Koostöökoda, vt ka programmi. 

Festivali toimumist toetas Leader-meetme ühisprojekt "Meie oma toit". Konverents toimus MAK 2014–2020 meetme „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ ühistegevuse valdkonna raames.


Jõgevamaa Koostöökoda