Külaakadeemia avardab maailmapilti

02. juuni 2013 kell 19:38

Jõgeva alevikus tegutseb 2011. aasta hilissuvest alates omapärane nähtus – kultuuriseltsi Vanaveski käivitatud Külaakadeemia, mis pakub kohalikule rahvale loengu vormis põnevaid teadmisi tänapäeva maailmast.

 

Tänu sellele, et Jõgeva alevikus tegutseb pikkade traditsioonidega teadusasutus, Jõgeva Sordiaretuse Instituut, on seal teadmishimulist publikut rohkem kui nii mõneski teises sarnases maa-asulas, teadmiste hankimise ja muul viisil vaimu värskendamise võimalusi on seal aga tunduvalt vähem kui näiteks Tallinnas või Tartus. See oligi üks asjaolu, mis ajendas Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadurit Reine Koppelit ja teisi Vanaveski liikmeid Külaakadeemiat käivitama. Loomulikult võib teadmisi ka raamatutest või internetist omandada, ent nagu me kõik kogenud oleme, annab suhtlemine elava inimesega, kes mõnd valdkonda hästi tunneb, lugemisest tunduvalt enam.

Külaakadeemia esimese nelja loengu jaoks sai kultuuriselts Vanaveski raha tänu edukale osalemisele Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse projektikonkursil “Külad särama!”. 2011. aasta augustis tehti Jaak Jaaniste juhtimisel ekskurss tähtede ja täheteaduse maailma, sama aasta oktoobris süveneti Dagni Krinka juhtimisel geeniteemasse ning tutvuti Ahto Kaasiku vahendusel maausklike maailmapildiga. 2012. aasta jaanuaris oli külaliseks Sven-Erik Enno, kes kõneles äikesest, pilvedest ja teistest ilmastikunähtustest.

Tänu Leader-programmist saadud toetusele sai 2012. aastal teoks veel kuus Külaakadeemia loengut. Märtsis oli publiku ees toitumisteadlane Raivo Vokk, kes lahkas toitumialaseid müüte ja võrdles neid tegelikkusega. Aprillis kõneles lastearst Maarja Kärsin laste tervisest, toitumisest ja arengust, oktoobris fütopatoloog Pille Sooväli taimehaigustest ning novembris psühholoog Tõnu Ots vananemisest ja kolme põlvkonna koostööst. Loengutsükkel lõpetati detsembris eriti põnevate teemadega: Süürias väljakaevamistel viibinud arheoloog Kahrut Eller viis kuulajad mõtterännakule pronksiaegsesse suurlinna ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel tõestas, et geneetiliselt muundatud organismid pole mingid kollid.

Leader-programmist saadud 1825 euro suurune toetus võimaldas pakkuda 2012. aastal Külaakadeemia kuulajatele mitmekesist programmi ja erudeeritud esinejaid ning viimastele ka õiglast tasu maksta. Sordiaretuse instituut toetas Külaakadeemiat omalt poolt saali ja ekspositsioonitehnika kasutamise võimalusega.

Jõgeva aleviku elanike kõrval osales loengutel ka Jõgeva linna rahvast. Kõige publikurohkemaks kujunes Raivo Voki toitumisalane loeng, millel osales umbes seitsekümmend inimest. Teavet loengute kohta levitati valla- ja linnalehes, e-posti teel ja Facebook’i vahendusel.

Ehkki praegu Külaakadeemial projektiraha kasutada pole, on püütud teadmiste jagamist jõudumööda jätkata, kutsudes rahva ette kohalikke missioonitundega lektoreid. 2013. aasta veebruaris, vabariigi aastapäeval kuulati näiteks teemakohast loengut ajaloolaselt ja kodu-uurijalt Eino Veskiselt, mais aga käidi Vello Kepparti juhendamisel linnulaulu kuulamas.