Jõgevamaa Koostöökoda
|
Kärdes peeti 2013. aasta 27. juulil külapäeva, mille oluliseks osaks olid seekord Kärde killamängud. Need olid ajendatud sellest, et muistsed eestlased olid väidetavalt pidanud tänapäevastele olümpiamängudele sarnaseid jõukatsumisi just Kärde mäe nõlval.
Killamängude kavas oli võrkpalliturniir, mis peeti uhiuuel liivakattega võrkpalliplatsil. Turniirile eelneski platsi avamine. Neljast osalenud võistkonnast oli turniiril parim Tooma küla esindus. Võisteldi ka naiste saapaviskes (võitjaks tuli Liina Lüüs) ja sangpommi rebimises (parim oli Andres Ots) ning korraldati mitmesuguseid perevõistlusi. Liikumisrõõmu ja auhindu jätkus paljudele.
Kogu külapäev ei kulunud siiski sporditegemisele. Kärde laste esituses sai rahvas näiteks vaadata toredat etendust, mis kõneles heinateost mõisa ajal ja tänapäeval. Loo jutustamisel olid lastele toeks naistrio ja lõõtsamees, aga ka hobune ja traktor. Külaplatsile olid külapäevaks püstitatud avarad telgid, mis sedakorda kaitsesid rahvast mitte vihma, vaid päikese ja kuumuse eest. Ühes telgis sai külarahvas vaadata eelmise, 2011. aastal toimunud küla kokkutuleku videojäädvustusi ja pilte, soetada Marve Millendi koostatud raamatu „Kärde mõisast Tooma Katsebaasini“ eksemplare, viktoriinil kaasa lüüa ja niisama omavahel juttu puhuda.
Päeval söödi suppi ja kringlit ning tehti ühispilti, õhtul grilliti ja tantsiti. Konkurentsitult parima koduõlle pruulis külapäevaks Endel Aare. Registreeritud külapäevalisi oli 150 ringis, ent paljud „allameetrimehed” jäid ilmselt kirja panemata.
Kui külapäev toimub Kärdes üle aasta, siis killamänge on plaanis igal aastal korraldama hakata. Kärde külapäeva ja killamängude läbiviimiseks sai MTÜ Kärde Küla Selts Leader-programmist 1398 eurot toetust. See kulus kolme telgi, heli- ja valgustehnika ning välikäimlate rentimiseks, külapäevaliste toitlustamiseks ja ürituse reklaamimiseks. Ka uue võrkpalliplatsi rajamiseks saadi toetust Leader’ilt. Projektide omaosalus kaeti vallalt saadud tegevustoetust kasutades.
Esimest korda peeti Kärdes külapäeva 2011. aaastal, kui küla esmamainimisest möödus 600 aastat. Selle ürituse ettevalmistustest alates tekkis külainimeste seas tugev koostöövaim. Tänu sellele, et tegijaid pole üks ega kaks, vaid mitukümmend, õnnestuvad Kärdes nii külapäevad kui ka muud ettevõtmised. Neist tahavad osa saada juba teiste paikade inimesedki. Tänavusel Kärde külapäeval oli näiteks rahvast ka Siimustist, Koerust, Rakkest ja mujalt. Ning kärdelased tahavadki oma koduküla n-ö nähtavamaks muuta, et Kärdet ei võetaks kui mingit tundmatut paika Jõgeva maakonna äärealal.