Kuremaa järve äärde tuli 2011. aasta juuli lõpus üheks päevaks tagasi viikingiaeg. Motomatkajate klubi Jõgeva MC eestvõttel toimus seal viikingipäev, millest said osa nii Kuremaal samal ajal rahvusvahelist kokkutulekut pidavad motomatkajad kui ka kõik teised ajaloohuvilised.

Jõgevamaal on väärikas spordiajalugu. Maakonna spordiliidu Kalju eestvõttel ja Leader-programmi toetusel on see nüüd raamatukaante vahele saanud. Tiit Lääne raamatu “Jõgevamaa spordielu — algusest tänaseni” esimest osa esitleti Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis 2013. aasta 22. augustil, teist osa sealsamas 2014. aasta 17. jaanuaril.

Jõgeva kandi motospordihuvilised said 2012. ja 2013. aasta juulis Linnamäe krossirajal suurejoonelist vaatemängu nautida: Linnamäe krossiklubi korraldas seal kahel aastal šõumotokrossi, millel osales mitme riigi tasemel krossisõitjaid.

Paljud muusika- ja teatrihuvilised noored unistavad salamisi muusikalilavale pääsemisest. Palamusel saavad sellised noored end ka tegelikult muusikalinäitlejana proovile panna: seal on juba neljal suvel tegutsenud noorte muusika- ja tantsulaager, mille käigus on lavale toodud muusikal.

15. juulil 2014 esietendus Jõgeva alevikus noortekeskuse ja sauna taga Hugo Raudsepa komöödia “Mikumärdi”, mis toodi välja MTÜ Jõgeva Linna Teater eestvedamisel ja Jõgevamaa näitemängu ühendtrupi NÜT osalusel.

Jõgevamaa pole ajalooline maakond, vaid nõukogude ajal osadest Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa aladest moodustatud uus haldusüksus. Seega pole olemas rõivaid, mida saaks täie õigusega Jõgevamaa rahvarõivasteks nimetada. Küll aga on nüüd olemas raamat, mis annab ülevaate praeguse Jõgevamaa alale jäävates kihelkondades omal ajal kantud rahvarõivastest.

Käsitööd armastatakse teha nii Eestis, Lätis kui ka Soomes ning igal pool pisut isemoodi. Jõgevamaa, Kokemäe (Soome) ja Skrunda (Läti) käsitööhuvilised said poolteist aastat kestnud projekti käigus üksteiselt uusi käsitöövõtteid ja turundusnippe õppida ning üksteise kätetööd imetleda.

Pallimänge harrastatakse paljudes Jõgevamaa spordiklubides ning nendest huvitub lai ring huvilisi. Mänguvahendid on kiired kuluma, samas on kvaliteetsete pallide hind päris kõrge, nii et klubidel pole sugugi lihtne pallivarusid pidevalt uuendada.

Jõgevamaal on väärikas spordiajalugu. Maakonna spordiliidu Kalju eestvõttel ja Leader-programmi toetusel on see nüüd osaliselt raamatukaante vahele saanud. 2013. aasta 22. augustil esitleti Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis Tiit Lääne raamatu “Jõgevamaa spordielu — algusest tänaseni” esimest osa.

Eesti Rahva Muuseumi juures tegutseva Tartu rahvarõivaste valmistajate kooli 2013. aasta lend oli omapärane selle poolest, et kooli l6 lõpetajast olid seekord 12 Jõgevamaalt.

Jõgevamaa puudega inimesed on juba aastaid suviti maakonna puuetega inimeste koja eestvõttel ühisele perepäevale kogunenud. 2013. aasta perepäev kandis kaheteistkümnendat järjekorranumbrit ning sai teoks Leader-programmi toetusel.

Puudega inimeste elukvaliteeti aitavad parandada mitmesugused abivahendid. Paraku napib puudega inimestel tihti nende kohta infot. Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda korraldas 2012. aasta 22. novembril invaabivahendite messi, kus asjahuvilistel oli võimalus mitmesuguseid vahendeid lähemalt uurida ja nende kohta lähemat infot saada.

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi staadion muutus 2013. aasta 2. juunil suureks muinasjutumaaks: seal peeti MTÜ Sokuturi eestvedamisel Jõgevamaa laste ja noorte tantsupäeva „Elu kui muinasjutt”.

Jõgevamaa Nõustajate Ühendus on aastaid tegelnud Jõgevamaa laste ja noorte ning nendega seotud sihtgruppide nõustamise ja koolitamisele. 2012. aastal korraldas ühendus Leader-toetuse abil mahuka ja mitmekülgse koolituse haridus- ja sotsiaaltöötajatele, tugispetsialistidele ja lapsevanematele.

Noorkotkad ja kodutütred ei ole nelja seina vahel istujad, vaid nende elu juurde kuuluvad lahutamatult laagrid ja matkad. Jõgevamaa noorkotkad ja kodutütred kogunevad näiteks igal aastal suve- ja sügislaagrisse. 2011. aasta laagrite sündmused said Jõgevamaa Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi algatusel ja Leader-programmi toetusel videosse võetud. Selleks viibis laagrites kohal harrastusfilmimees Gunnar Vasemägi, kes hiljem koos huvikaaslase Margus Essiga videolõikudest korraliku dokumentaalfilmi kokku monteeris ja sellest viiskümmend koopiat tegi.