Järvelinna lapsed viidi mere äärde

09. oktoober 2014 kell 04:51

Suvevaheajal tahavad õpilased eelkõige puhata, ent vaheaja lõpupoole on ärksamad neist valmis taas uusi teadmisi vastu võtma. Mustvee avatud noortekeskus Peipsikad korraldaski 2013. aasta augustis 36 Mustvees elavale või vanavanemate kaudu Mustveega seotud lapsele looduslaagri Läänemaal Silma õpikojas

Silma õpikoda on looduskool, mis asub Silma kaitseala südames, madalate merelahtede, roostike ja rannaniitude keskel. Mustvee lapsed olid seal laagris kahes vahetuses: algul nooremad, 1.-7. klassi õpilased, seejärel vanemad, 8.-12.klassi õpilased. Kumbki vahetus kestis kolm päeva.

Vanemad õpilased kogusid näiteks esimesel päeval herbaariumi tarvis mereäärseid taimi ning võtsid kahva ja põhja-ammutiga planktoniproove, mida oli hiljem hea akvaariumis vaadelda ja binokulaari abil (erinevalt mikroskoobist annab see ruumilise pildi) uurida. Õhtul jõuti teha veel väljasõit Haapsallu, kus jalutati rannapromenaadil ja kuulati linnuvaatlustornis ornitoloogi asjatundlikku juttu lindudest, keda mere ääres näha võib. Päev lõppes lõkkeõhtuga.

Teisel päeval õpiti tundma veekogu ääres ja rannaniitudel elutsevaid putukaid. Kõigepealt pidid lapsed muidugi neid võrguga püüdma õppima. Hiljem üritati õpikoja putukakollektsiooni ja fotosid abiks võttes määrata, mis liiki putukad võrku olid jäänud.

Süveneti ka veekogude “hingeellu”: uuriti Vernier’ seadmega nii jõe- kui ka merevee pH taset, hapnikusisaldust ja läbipaistvust ning mõõdeti vee temperatuuri. Järgnenud bussiekskursioonil tutvuti rannikuäärsete pinnavormidega ja Sutlepa merega – järvega, mis eraldus merest möödunud sajandi alguses. Õhtul jõuti veel matkata taimeliike tutvustaval õpperajal ning käia ära Salajõe linnuvaatlustornis.

Viimane laagripäev kulus herbaarlehti valmistades, taimemäärajate kasutamist õppides ja arutledes, mida on üldse mõistlik herbaariumi tarvis korjata. Nooremad õpilased tegid oma vahetuses läbi vanematega enam-vähem sarnase, ent mõnevõrra lihtsustatud laagriprogrammi.

Lastega Silma õppekeskuses kaasas olnud Mustvee gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Maili Vaheri arvates avardas laager laste teadmisi ja õpetas tundma seninähtust mõnevõrra erinevat loodust: Mustvee lapsed ju mere äärde naljalt ei satu. Ka lapsed jäid laagriga väga rahule. Hea meelega oleksid nad viibinud taolises laagris ka 2014. aasta suvel. Uus laagriprojekt esitati Keskkonnaameti korraldatud keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursile Keskkonnakäpp, kus see pääses küll esimesest voorust edasi, ent auhinnatute hulka kahjuks ei jõudnud. Ilma toetusrahata oleks laagriskäik aga liiga kalliks läinud.

Leader-programm toetas Mustvee laste looduslaagri korraldamist 4000 euroga. See summa kulus transpordi, söögi, majutuse ja koolitajate töö eest tasumiseks. Projektirahaga hangiti ka üht-teist loodusõppe edendamiseks vajalikku: lisaaku ning pH ja soolsuse sensor Vernier’ seadme jaoks, kaasaskantav mikroskoop ja kümme binoklit. Kõik soetatu oli kasutusel looduslaagris, ent neid asju saab kasutada ka  noortekeskuse looduskallakuga huvitegevuses.

Kogu looduslaagri projekt läks maksma 4574 eurot. Leader-toetusega hõlmamata osa laagri kogumaksumusest aitasid kinni maksta laagris käinud laste vanemad.