Jõgevamaa Koostöökoda
|
Osaühing Pootsman PT on juba 1998. aastast tegelnud Kadrina mõisa ümberkujundamisega külalistemajaks. Ehkki mõisa külalistetubades oli ruumi juba 30 inimesele, polnud neile süüa ja meelelahutust pakkuda kusagil. Seepärast otsustaski osaühing mõisa keldrisse välja ehitada toitlustuskoha, kus saaks kultuurselt meelt lahutamas käia ka kohalik rahvas.
Remonditööd mõisa keldris tegi OÜ Lõuna Ehitus ja põhiosas said need tehtud juba 2009. aasta jaanuari lõpuks. Kahes keldrisaalis jätkub ruumi 90 sööjale, ühe pika laua taha saab paigutada kuni viiekümneliikmelise seltskonna.
Senini ongi Kadrina mõisa keldris peetud eelkõige kinnisi peo-, teema- ja mälumänguõhtuid ning korraldatud juubeleid ja peielaudu. 2011. aasta jaanuari lõpus tahetakse söögikoht ka ametlikult avada. Kui mujal on südatalv turismi seisukohalt n-ö vaikne hooaeg, siis Kadrina mõisas on see teisiti: selle külalistetoad on sel ajal hõivatud Peipsi jääl kalastamas käijate poolt, kellest suur osa sõidab kohale Lätist.
Mõisakeldri söögikoht saab nimeks “Lühikeste meeste kõrts”, sest võlvitud keldriruumides tekib tunne, nagu mahuksid seal püsti seisma vaid lühikest kasvu inimesed. Teegelikult see mõistagi nii pole. Kohalik rahvas on mõisakeldri söögikoha omaks võtnud juba praegu, mil sellele reklaami veel õieti tehtud polegi. Kodavere kultuuriruumi patriootidena soovivad omanikud „Lühikeste meeste kõrtsis” pakkuda Peipsi äärsele piirkonnale omaseid toite.
Toitlustuskoht aitab likvideerida „pudelikaela”, mis takistas turistidele Kadrina mõisa külalistemajas kvaliteetse teenuse pakkumist ning võimaldab senisest enam turistide raha kohapeale jätta. Kui on koht, kus meeste järvel olles aega veeta, võtavad kalastajad tulevikus Peipsi äärde tulles loodetavasti ka oma naised kaasa. Toitlustuskoht annab ka piirkonnale ühe väärtuse juurde, sest kohalikul rahval tekib võimalus seal sisukalt aega veeta.
Kadrina mõisa on OÜ Pootsman PT asutanud Taavi, Tanel ja Urmas Pirk senini arendanud laenu võtmata, st oma raha eest. Ka toitlustuskoha rajamisse investeeritud ligikaudu poolest miljonist kroonist tuli suurem osa nende endi taskust, Leader-programmist saadi toetust 175 000 krooni. Selle eest tehti remonditöid, vahetati uksi-aknaid ning soetati köögiseadmeid, lauanõusid ja vanutatud puidust stiilset mööblit.