Pärimuskoda oleks vaja, aga raha selle rajamiseks napib

13. detsember 2013 kell 06:07

Peipsi-äärses Kodaveres ja selle ümbruses kõneldi varem omapärast keelt – Kodavere murrakut. Selle oskajaid on sealkandis praegugi. Kodavere ümbrus on tuntud ka oma rikka rahvapärimuse poolest. Paraku pole praegu olemas statsionaarset paika, kus keele- ja kultuurihuvilised Kodavere murraku ja rahvapärimusega tutvuda saaksid. Aeg-ajalt korraldatakse küll pajatuste päevi, ent kui pärimushuviline muul ajal Kodavere kanti tuleb, peab ta oma huvi rahuldamiseks mõne kohaliku pärimusekoguja kodunt üles otsima.

Mitmete kohalike entusiastide arvates võiks Kodavere murrakut ja rahvapärimust, aga ka laiemalt Peipsi-äärset kultuuriruumi tutvustav külastuskeskus kanda Peipsi pärimuskoja nime ning asuda Lümatis tegutseva Ranna rahvamaja teisel korrusel. Ent enne, kui koja loomiseks konkreetseid samme astuma hakata, oli vaja selgeks teha, kas asi end ka ära tasub. Selleks telliski Kodavere piirkonnas tegutsev MTÜ Kaldapiäskesed Peipsi pärimuskoja teostatavus- ja tasuvusuuringu.

Uuringu jaoks jaoks andmete, visiooni ja eksperthinnangute saamiseks kutsuti mitmel korral kokku töörühmad. Neis lõid kaasa kohalikud ettevõtlikud inimesed, Kodavere murraku ja kohaliku pärimuse uurijad ja säilitajad, aga ka Pala vallavalitsuse esindajad ja Alatskivi lossi sihtasutuse eestvedaja Külli Must, kellel suured kogemused ühe tõeliselt atraktiivse külastuskeskuse arendamisel ja selleks raha taotlemisel. Töötubades kõneldu aitas uurimuseks vormida Tartu firma Advision.

Uurimuses tõdeti, et pärimuskoda oleks tõesti vajalik. Sinna saaks kujundada Kodavere murrakut ja rahvapärimust tutvustava püsiväljapaneku ning sinna saaks koondada ka aastakümnete jooksul kogutud murdelood, teemakohased raamatud, Eesti kirjandusmuuseumist saadud helilõikudega CD-plaadid, kultuuriloolised filmid, kohalikust elulaadist pajatavad esemed ning muu teemakohase materjali, mis praegu laiali kohaliku pärimusega tegelejate kodudes, sest ühtset paika, kuhu see kokku tuua, lihtsalt pole. Pärimuskojas saaks hakata läbi viima pajatuste päevi ning korraldama koolitusi.

Kui kunagi oli plaan rajada Peipsi-äärset kultuuriruumi ja kitsamalt Kodavere pärimust tutvustav väljapanek Alatskivile, siis Lümati leiti uurimuses selleks parem koht olevat, sest see on lähemal kunagise Kodavere kihelkonna keskusele. Ka logistiliselt on see päris hea koht. Näiteks Tartust pole sinna kuigi palju maad.

Rahvamaja praegu tühjana seisva teise korruse kordategemine parandaks kõvasti väärika hoone väljanägemist. Paraku oleks ruumide renoveerimiseks ja pärimuskoja rajamiseks vaja väga suuri investeeringuid. Isegi siis, kui selleks projektiraha saada õnnestuks, võiks omafinantseering seltsile üle jõu käia. Nii et pärimuskoja loomise mõtte tunnistas uurimus küll heaks, ent selle elluviimiseks on esialgu vähe lootust.

Leader-programm toetas Peipsi pärimuskoja teostatavus- ja tasuvusuuringu koostamist  6391 euroga. Omafinantseeringuks saadi raha tänu lahketele annetajatele.

MTÜ Kaldapiäskesed algatusgrupp tuli kokku 2003. aastal, registrisse kanti ühing 2005. aastal. Paarikümne liikmega MTÜ on endale eesmärgiks võtnud kultuuri-, haridus- ja sporditegevuse edendamise.