Jõgevamaa Koostöökoda
|
Lustivere mõisa kunagine viljaait on selle mõisnikult võõrandamisest ehk 1920. aastast kultuurikoldena toiminud: algul tegutses seal Kaitseliidu klubi, seejärel rahvamaja, kolhoosiklubi ja kultuurimaja, mis on eri aegadel olnud eri instantside alluvuses. Kui kolhoosiaeg otsa lõppes, sai hoone omanikuks Põltsamaa vald, kes andis kultuurimaja tasuta rendile kohalikule külaseltsile.
Kui vald katab maja ülalpidamiskulud ja maksab kahele sealsele töötajale palkagi, siis külaselts on omalt poolt teinud jõupingutusi, et maja väljanägemist parandada. Viimane tõsisem remont võeti majas ette ju kolhoosiajal ning tollastest võimalustest ja maitsest lähtudes. Tumedaks võõbatud seintega ruumides tundsid inimesed end kui kollikoopas, kulunud saalipõrandast said tantsijad pinde jalga ning kolhoosiajal rajatud juurdeehitise katus kippus läbi tilkuma.
Et maja renoveerimiseks raha taotlema hakata, oli kõigepealt vaja renoveerimisprojekti. Selle lasi külaselts 2010. aastal Leader-programmist saadud toetuse abil valmis teha Jõgeval tegutsevas OÜs Sirje Projektbüroo. Ehitustöid on tehtud neljas etapis, millest kahe esimese jaoks saadi külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust (MAK meede 3.2) ning kahe järgmise jaoks taas Leader-toetust.
Kahel esimesel etapil said värske ilme põhihoone alumise korruse ruumid: saal, vestibüül ja fuajee, kolmandal etapil tehti korda juurdeehitises paiknevad lavatagused ruumid ja sama hooneosa katus. Lavataguste ruumide remontimise käigus rajati nende juurde esinejatele mõeldud WC ja duširuum. Lavatagustesse ruumidesse viiva välisukse ette ehitati aga uus trepp ning selle kohale varikatus, mis takistab trepi külmal ajal ohtlikult libedaks muutumist.
Kolmanda etapi ehitustööd tehti ära 2013. aasta kevadeks, neljas etapp, mis hõlmas hoone põhiosa katusetöid, lõppes 2014. aasta kevadel. Aegunud eterniidi asemel katab kultuurimaja katust nüüd profiilplekk. Suurema osa ehitustöid tegi ära Põltsamaal tegutsev OÜ Bueno, katusetööd aga OÜ Agretten Tallinnast.
2014. aasta sügisel tehakse EASi regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist saadava projektiraha toel korda ka Lustivere kultuurimaja teise korruse ruumid – külaseltsi tegevjuhi kabinet ja kunagine baariruum, mis nüüd kasutusel eelkõige laua- ja telerimängude mängimise paigana, ent kus saab tulevikus koos käima hakata ka käsitööring. Seda saab välja üürida ka sünnipäevadeks ja muudeks pidudeks. Teise korruse ruume hakkab renoveerima OÜ Jõgeva Ehitus.
Kui ka viies ehitusetapp läbi saab, vajab uuendamist veel vaid kultuurimaja välisilme, ent enne sellist suurt tööd võtab külaselts hingetõmbepausi.
Lustivere kultuurimajas tegutsevad segarahvatantsurühm Lustilised, naisrühm Lilly, memmede tantsrühm Lustimemmed, noorte näitering ning laste sõnakunstiring Mõte ja Sõna. 2003. aastal asutatud külaseltsi eestvedamisel toimub rahvamajas pidevalt mitmesuguseid sündmusi: tähistatakse vabariigi aastapäeva ja ülestõusmispühi, volbri- ja emadepäeva ning muid tähtpäevi, korraldatakse tantsuõhtuid jne. Ka kohalik kool kasutab oma suuremate ürituste korraldamiseks kultuurimaja saali. Lustivere 58-liikmelisse külaseltsi ja selle ettevõtmistesse on tegelikult kaasatud veel kuue ümberkaudse küla inimesed, seega on Lustivere kultuurimaja hea käekäik oluline päris suure piirkonna jaoks. 2013. tunnistati Lustivere piirkonna külad Eesti aasta külaks.
Leader-programm on toetanud Lustivere kultuurimaja kordategemist kolme projekti raames ühtekokku 64 642 euroga. Kõnealuste projektide kogumaksumus on 74715 eurot. Omaosaluse aitas tasuda seltsile tegevustoetust maksnud Põltsamaa vald.
Jõgevamaa Koostöökoda
|