Seltskond Põltsamaa kandi veematkahuvilisi, kes löönud kaasa kevadise suurvee aegsetel Võhandu maratonidel ja Türi-Tori kiirlaskumistel, leidis, et ka Põltsamaa jõgi vääriks oma maratoni ning et ka südasuvel võiks veematkakalendris mõni üritus olla. Nii moodustaski kõnealune seltskond MTÜ FreeStart Matka- ja Spordiklubi ning korraldas 13. juulil 2013 esimese Põltsamaa jõe maratoni, mille võis läbida kanuul, kajakil, kummi- või aerupaadil.

 

Maratoni 80 km pikkune põhidistants algas Rakke vallast Ao paisjärvest, 27 km matkadistants Rutikvere kalakasvanduse juurest. Finišipaigaks oli kõigil Kamari paisjärv. Põhidistantsile lähetati 14 alust 21 võistlejaga, kellest kolm saabusid kohale isegi Venemaalt. Nii kujunes esimene jõemaraton korraldajatelegi üllatuseks rahvusvaheliseks. Põhidistantsi läbis kõige kiiremini, üheksa tunni ja viie minutiga merekajakil sõitnud tartlane Ramon Lippus. Viimasena finišeerinud Märt Orgusaarel kulus kummipaadil sama võistlusmaa läbimiseks aega üle kahe korra rohkem, nii et finišisse jõudis ta alles järgmise päeva varahommikul, ent hea tervise ja tujuga.

Matkadistantsi võttis ette seitse alust 13 võistlejaga. Kui pikemal distantsil oli ka katkestajaid, siis lühemal distantsil võistelnud jõudsid kõik finišisse. Kõige vähem — 3 tundi ja 16 minutit — kulutas selleks aega kanuul võistelnud segapaar Margit Saar ja Aivar Tikerberi.

Teekonnal läbisid võistlejad mitu kontrollpunkti, kus pakuti võistlejatele kehakinnitust ja vajaduse korral arstiabi. Finišisse jõudnud võistlejatel ja nende saatjatel oli aga võimalus osa saada Kamari järvel samal päeval toimunud traditsioonilisest veetrallist. Trallipubliku ees anti üle ka maratoni paremate auhinnad.

12. juulil 2014 toimus Põltsamaa jõel teinegi maraton. Selle põhidistantsile startis 18 ja matkadistantsile 6 alust. Põhidistants kujunes seekord paar kilomeetrit lühemaks, sest Ao järv oli seoses paisu remondiga tühjaks lastud ja stardipaik tuli viia paar kilomeetrit allavoolu. Et erinevalt järvest polnud jõel ruumi ühisstardiks, lähetati alused, mille hulgas ülekaalus meeste ühesed kajakid, teele minutiliste vahedega eraldistardist.

Kui esimesel maratonil oli ka katkestajaid, siis teisel jõudsid Kamari järve äärsesse finišipaika, kus toimus samal ajal lõbus veetrall, kõik alused. Üks 2013. aasta katkestajaid, Igor Lychev Venemaalt, tuli teisele maratonile just selleks, et endale ja teistele tõestada, et suudab ligemale 80 kilomeetrise põhidistantsi läbi sõita. Suutiski, ja kiiremini kui keegi teine: 7 tunni, 22 minuti ja 43 sekundiga. Aeglasemad alused kulutasid sama võistlusmaa läbimiseks 16 tundi.

Kui põhidistantsi võitja sõiduvahendiks oli kajakk, siis lühemal, 27 km distantsil võidutsenud Enno Sõmera ja Kristjan Oper liikusid kanuul (aeg 3:09.48). Esimese maratoni võitjad Ramon Lippus (põhidistants) ning Margit Saar ja Aivar Tikerberi (matkadistants) jäid teisel korral justkui kokkulepitult kolmandaks.

Teisel maratonil oligi päris palju neid, kes ka esimesel kaasa lõid. Üks põhjus, miks heal meelel tagasi tuldi, oli see, et kesksuvel teisi veematkajate mõõduvõtmisi õigupoolest polegi. Teisel aastal edenes enamikul teekond mööda Põtsamaa jõge kiiremini, sest veetase oli kõrgem. Veematkajate suureks sooviks oli, et Põltsamaa jõemaratonid jätkuksid.

Põltsamaa jõemaratoni korraldamisel oli FreeStart Matka- ja Spordiklubile mõlemal aastal toeks Leader-programm. Esimesel aastal saadi sealt 2300, teisel aastal 4300 eurot. Mõlemal korral kulutati saadud summa võistlustrassi puhastamisele vettelangenud puudest, transpordile (raja ettevalmistamise ja tähistamise ning võistluste teenindamisega seoses oli sõitmist väga palju!), samuti telkide ja välikäimlate rentimisele. Auhinnalauda aitasid katta mitu Põltsamaa ja Jõgeva kandi ettevõtet. Oma panuse ürituse eelarvesse andsid ka võistlejad ise osavõtumaksu makstes.