Kääpa uue ilme saanud vabaõhulaval mängiti 2010. aasta juulis ja augustis Elar Kuusi jutustuse „Välek Vibulane” põhjal valminud lavastust „Välek”, mis kõneles tuletoomisest ja tulekandmisst nii füüsilises kui ka vaimses mõttes, samuti sõprusest ja armastusest, mis ei tunne takistusi ka siis, kui armastajad kuuluvad kahte vaenutsevasse kogukonda.

„Väleki” lavastas vabakutseline näitleja Veikko Täär ning rohke muusika ja tantsudega tükis tegid kaasa paarkümmend kohapealt, lähiümbrusest ja Tartust pärit noornäitlejat, kelle leidmiseks viidi Kääpal ja Tartus läbi konkurss. Kaasatud olid ka mõned profid ja poolprofid: Saare vallast pärit Eesti Draamateatri näitleja Anti Reinthal, Tallinna Linnateatri näitleja Mart Toome, vabakutseline Marko Mäesaar ning teenekas poolproff Mati Tikk.

Noored näitlejad kogunesid juba kolm nädalat enne esietendust Kääpale teatrilaagrisse, kus õpiti Veikko Tääri käe all rolle, lihviti kõnetehnikat ning harjutati võitlusstseene. Tantsud said selgeks Elina Lõhmuse käe all. Tehti ka käsitööd: kui koopainimestele sobivad nahksed rõivad („Väleki” tegevus toimub ürgajal) meisterdas osalistele kunstnik Triin Napa, siis  jahiriistad, ehted ja muud aksessuaarid valmistas igaüks endale ise ning just sellised, nagu tahtis.

Põhiline oli laagris siiski proovide tegemine ja noorte innukat tööd tüki kallal ei takistanud isegi ülikuum ilm. Kui liiga palav hakkas, hüpati vahepeal kääpa jõkke ja tehti siis jälle proovi edasi. Töötuju aitas üleval hoida asjaolu, et lugu, mida lavale toodi, oli noorte meelest väga põnev.

Proovidega paralleelselt käisid vabaõhulaval ehitustööd: vana ja väsinud kõlakoda kaeti pruunide krobedakooreliste pindadega — saetööstuse jääkproduktiga, mis tavaliselt tükeldatakse ning ahju või pliidi alla aetakse. Pinnad saadi kohalikelt puiduettevõtjatelt ning kõlakoja küljest maha kiskuma neid pärast etenduste lõppu ei hakatud: Kalevipoja ja krattide elupaigas asuv laululava võibki ju selline natuke karune ja “kreisi” olla.

Kalevipoja Suveteatri projekti viis läbi Sihtasutus Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda ning peale Leader-programmi toetasid seda Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu ning OÜd Parim Valik, Vudila ja Kaljupojad. Projekti kogumaksumus oli 265 000 krooni, Leader-programmist saadud 96 400 krooni kasutati transpordi korraldamiseks, lava ehitamiseks, dekoratsioonide materjali muretsemiseks, osalejate majutamiseks ja toitlustamiseks ning projektiga seotud teavituskulude katmiseks. „Välekit” mängiti seitsmel korral ning publikut jätkus kõigile etendustele.