1967. aastal suleti Kaiaveres kohalik väike külakool, mis oli samas hoones tegutsenud 1933. aastast. Seejärel olid kooliruumid paar-kolmkümmend aastat kasutusel korteritena ning siis jäi maja tühjaks. Pisut enne seda, kui hoonet lõplik häving oleks tabanud, asus sinna elama noor ettevõtja Priit Raudsepp. Hoone hävimisohust päästmise ja oma perele elamiskõlblikuks muutmise kõrval jätkus tal jõudu ja tahtmist mõelda ka maja ajaloole ja tähtsusele kohaliku kogukonna silmis.

Kaiavere kooli ajaloo uurimisele ja jäädvustamisele suunatud projekti käivitamisel palus majaomanik appi läheduses tegutseva Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi. Leader-programm toetaski seltsi esitatud projekti 1795 euroga. Oma panuse andsid sellesse ka selts ja majaomanik.

Projekti raames uuris majaomanik päris põhjalikult Kaiavere kooli ajalugu, külastades selleks arhiive ning vesteldes nii kohapeal kui ka kaugemal elavate endiste õpilaste ja õpetajatega. Nii mõnedki kooliga seotud inimesed tõi majaomanik ise Kaiaverre: kohapeal viibides tulid neil ammu möödunud ajad paremini silme ette. Paljudel inimestel oli säilinud ka Kaiavere kooli elu kajastavaid pilte.

Uurimistöö tulemused kajastuvad kunagise koolihoone juurde paigaldatud katusega infostendil, mis meelitab nüüd nii mõndagi möödasõitjat peatust tegema. Peatujate hulgas on nii kooliga kunagi seotud olnud inimesi kui ka võõraid uudistajaid.

Infostendile mahtus siiski vaid väike osa sellest, mida majaomanik uurimistöö käigus teada sai. Tunduvalt suurem osa kogutud ajalookildudest sai koondatud 70-leheküljelisse brošüüri. Selle lehed prinditi välja tavalisest printerist viies eksemplaris ja lasti kokku köita. Ühe brošüüri jättis majaomanik enda käsutusse, ülejäänud viis ümberkaudsetesse raamatukogudesse. Neil, kes Kaiavere kooli ajaloo vastu enam huvi tunnevad, tulekski brošüüri küsima minna kas vanast koolimajast või raamatukogust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et projekt tõi kasu kogukonnale, sest aitas jäädvustada olulise killu kohalikust ajaloost. Samas oli projektist kasu ka majaomanikul. Palju põnevam on ju elada majas, millel on huvitav ajalugu, mida sa ka tunned. Ajaloo-uuringud kajastuvad tegelikult ka maja praeguses välisilmes. Saanud teada, et tellisseintega koolihoone kaeti krohviga alles hiljem, laskis omanik krohvikihi maha võtta. Nüüd saab maja taas näha selle algsel kujul.