Omaaegse tuntud teatrimehe, Vanemuise teatrile aluse panijate hulka kuuluva August Wiera sünnist möödus 2013. aasta 28. märtsil 160 aastat. Päev varem, rahvusvahelisel teatripäeval tõi Maarja-Magdaleena külateater kohalikus rahvamajas Vanemuise näitleja Raivo Adlase käe all lavale Andrus Kiviräha näidendi „Adolf Rühka lühikene elu”, mille üheks tegelaseks on August Wiera. Tema sünnijuubeli tähistamine Maarja-Magdaleenas oli igati põhjendatud, sest osa oma lapse- ja noorpõlvest veetis teatrimees just seal: käis Maarja-Magdaleena kihelkonnakoolis ja juhatas väga noore mehena kohalikku meeskoori.

„Adolf Rühka lühikese elu” nimiosas astus üles tartlane Endel Daniel, tema armastatu Elsa rollis Moonika Lain. Mõlema hea rollisoorituse tegi eriti hinnatavaks asjaolu, et Endel Danieli jaoks oli Rühka tema esimene lavaroll üldse ning Moonika Lain omab küll teatavat lavakogemust, ent on kõigest neljateistaastane.

August Wierat kehastas kogenud Luua harrastusnäitleja Jaanus Järs. Wiera juubelit silmas pidades tõi lavastaja tema kuju ka natuke reljeefsemalt välja, vähendades mõnevõtta nimitegelase tekstimahtu ja lisades tükile katkendeid omal ajal Wiera poolt välja toodud näidenditest. Eelkõige kõneles aga lavalugu suurest teatriarmastusest, mis oli omane nii Wierale kui ka truule teatrijüngrile Adolf Rühkale. Saal oli esietenduse ajal rahvast täis ja publik võttis tüki soojalt vastu.

Professionaalse lavastaja käe all töötamine innustas kogu näitetruppi ning andis neile juurde kogemusi ja enesekindlust. Tõsise teatritegemise hõngu andis lavastusele juurde ka professionaalse kunstniku (Ene Luik-Mudist) ja valgustaja (Imre Mihhailov) abi kasutamine. Varem on Maarja-Magdaleena trupi liikmed mänginud hariliku laetule valgel ning lavakujunduse ise kokku kombineerinud. Pärast „Adolf Rühka” esietendust otsustaski Maarja-Magdaleena külateater hakata end nimetama Wiera teatriks. Ka Wiera-aegne Vanemuise trupp koosnes ju teatavasti harrastajatest.

August Wiera 160. sünnipäeva sündmuste jada jätkus mai lõpus. 25. mail käis maarjalaste esindus Tartus Raadi kalmistul teatrimehe haual, kus kõneldi tema elust ja tööst, musitseeriti ning süüdati mälestusküünlad. 26. mail toimusid aga Maarja-Magdaleenas August Wierale pühendatud konverents ja kodukandipäev.

Põhikooli ruumides keskpäeval alanud konverentsil kõneles sama kooli õpilane Marjanne Treier teatrimehe lapsepõlvest ja kauaaegne emakeeleõpetaja Juhan Pihelo tema seotusest Maarja-Magdaleena kihelkonnaga. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esimees, Vanemuise seltsi juhatuse liige Valter Haamer tutvustas põhjalikumalt Wiera tegevust Vanemuise teatris ning Tiia Pärtelpoeg rääkis sellest, millistel asjaoludel Maarja-Magdaleena külateater märtsis Wiera teatriks ümber nimetati. Konverentsil osales ligikaudu kaheksakümmend inimest. Konverentsile ja kodukandipäevale kogunenutel oli võimalus näha ka lavastust „Adolf Rühka lühikene elu”, mida mängiti taas rahvamajas ning taas täis saalile.

Kodukandipäev algas hommikuse aktusega rahvamajas ja kontsert-jumalateenistusega kirikus. Õhtune kontsert oli plaanis pidada vabas õhus, ent vihma tõttu tuli kohaliku segakoori, meesansambli ja tantsurühmade etteasteid vaadata rahvamajas.

Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsil aitas August Wiera sünniaastapäevale pühendatud sündmusi korraldada Leader-programmist saadud 2135 euro suurune toetus. Sellest rahast tasuti lavastuse „Adolf Rühka lühikene elu” valgustajale, telliti lavastuse ja konverentsi videojäädvustus, samuti reklaamiteenused ja transport Tartusse Raadi kalmistule ja tagasi. Samast summast maksti tasu ka kodukandipäeva juhile Margo Hussarile ja tantsuks mänginud ansamblile Singapur. August Wiera juubelile pühendatud lavastuse väljatoomisele pani õla alla ka Eesti Kultuurkapital (sealt saadud toetus aitas tasuda lavastajale), kodukandipäeva kordaminekusse andsid suure panuse aga Maarja põhikool ja huvijuht Kristiina Raja, OÜ Anna Edasi, EELK Maarja-Magdaleena kogudus ja Tabivere vallavalitsus.

Tänu Leader-programmist saadud toetusele olid kõik kodukandipäeva üritused publikule tasuta. Maarja-Magdaleena Maarahva Selts väärib aga erilist tunnustust August Wiera mälestuse hoidmise eest. Tartus, kus teatrimees tegi lõviosa oma elutööst, möödus tema 160. sünniaastapäev ilma erilise tähelepanuta.