Odiveres asuv Ulge talu on marjakasvatustalu: seal kasvatatakse maasikaid, vaarikaid ja arooniaid. Arooniat võib nimetada taasavastatavaks kultuuriks: üksvahe kasvatati seda Eestis üsna rohkesti, siis vajus see unustuse hõlma ning nüüd hakkab selle vastu taas huvi tekkima.

Arooniakasvatusega on seotud ka Ulge talu lähiaja tootearendusplaanid: põhiliselt aroonia- ja õunamahla baasil on seal plaanis koduveini tootma hakata. Veinitootmiseks vajaliku abihoone rajas talu oma jõududega, tootmisseadmete ostmist toetas Leader-programm. Ostetud sai kogu tootmistsükli jaoks vajalik: mahlapressist villimisseadmeteni välja. Koduveini valmistamisest kujuneb Ulge talule uus tootmisharu ja sellega hakkab tegelema talu noorem perepoeg Jorma Kütt, kes lõpetas tänavu aianduse erialal Eesti Maaülikooli. Oma magistritöös tõestas ta, et aroonia on ülikasulik mari, mis tugevdab tervist. Näiteks hoiab see vererõhu kontrolli alla ning aitab tänu sellele ennetada veresoonkonna- ja südamehaigusi. Arooniast saab mõistagi ka teisi tooteid, ent mõningaid marjades sisalduvaid kasulikke aineid on kõige lihtsam säilitada just kääritatud joogis. “Kui noor inimene soovib pereettevõttesse tööle tulla, on väga hea, kui ta saab vedada oma kindla valdkonna,” ütles Ulge talu peremees Aivar Kütt.

Veinitootmise käivitamine pole tema sõnul lihtne. Veini tootmiseks mõeldud hoone teisele korrusele tuli näiteks rajada aktsiisiladu, suhelda veterinaar- ja maksuametiga jne. Esimene veinilaar – 3000 liitrit korraga – pannakse käärima 2018. aastal. Nii õunu kui ka arooniamarju peaks selleks Ulge talus jätkuma. Saaki andev arooniaistandus hõlmab praegu kahehektarise maa-ala, tänavu istutati sellele aga veel 1,7 hektarit lisaks. Seda ei tulnud teha käsitsi: Ulge talus on olemas istutusmasin, samuti arooniamarjade korjamiseks sobiv kombain. Koduveini turustamise kohta on Ulge talu pererahval nägemus olemas. Usutakse, et seisma see ei jää: senised katsetused on näidanud, et ka kodumaistest õuntest-marjadest on võimalik valmistada jooki, mis suure veinimaailma vägevatega rinda pista suudab. Samas usub Ulge peremees siiski, et veinitootmisest saab pigem kõrvalharu, enam on talus plaanis rõhuda vaarika- ja arooniamahla tootmise arendamisele.

Leader-programm toetas Ulge talu veiniseadmete soetamist 10 668 euroga, kogu projekt läks maksma 17 779 eurot.