 |
Jõgevamaa Koostöökoda
|
Peale metsa, kus jahti pidada, on jahimeestel vaja ka ruume, kus seltsitegevust edendada, kütitud ulukeid esmaselt töödelda ja liha hoida. Põltsamaa vallas tegutseval jahiseltsil Ott valmis 2019. aasta alguses uus jahimaja, mille rajamist toetas Leader-programm.
Jahimaja ehitamise võttis selts ette sellepärast, et senini neil oma ruume polnudki, vajadus nende järele oli aga ilmne. Eriti tunti puudust jahisaagi esmase töötlemise ruumist: kodusesse kööki lastud põtra või kitse ju ei vii. Võimalus ulukite lihakehi kohapeal esmaselt töödelda tagab kvaliteetsema toote ning vähendab kulutusi transpordile.
Jahimaja ehitati Aidu lähedale Kose külla: seal oli saadaval mahajäetud talukoht. Ühekorruselise jahimaja projekteeris Sirje Projektbüroo OÜ, ehitustööd tegi Roostar OÜ. 111,7 ruutmeetrise suletud netopinnaga hoonesse mahuvad avatud planeeringuga puhkeruum koos kööginurgaga, esik ja tualettruum. Hoone läänepoolses kõrgemas osas on ulukite esmase töötlemise ruum koos külmkambriga, samuti hoiuruum.
Jahimajas on võimalik peale ulukite küttimisjärgse esmastöötluse viia läbi koolitusi ja õppepäevi jahindusega tegelejatele, maaomanikele, noortele jahindushuvilistele ja teistele. Seal on võimalik vastu võtta jahikülalisi, pidada seltsi koosolekuid ning korraldada kokkusaamisi teiste jahiseltsidega. Uus jahimaja võimaldab edendada ka jahiturismi ja korraldada ühisjahte välismaiste jahihuvilistega.
„Nõuetele vastav lihatöötlemisruum ja puhtad tööpinnad on meile väga olulised. Tänu nende olemasolule saame kütitud ulukeid edukalt väärindada: rümpasid tükeldada ning jahisaadusi jahutada ja säilitada. Uues jahimajas saame ka näiteks liha töötlemise alaseid õppepäevi korraldada,“ ütles jahiseltsi Ott liige ja jahimaja rajamise projektijuht Karmo Eesmäe. Tema sõnul on enam kui kakskümmend aastat tegutsenud seltsil üle 8000 hektari jahimaid. Seltsi kuulub 33 inimest ning jahimaja leiab nende poolt pidevat kasutamist, eriti jahihooajal.
Ehkki jahimaja valmis Leader-toetuse abil, tuli päris suur rahaline panus anda ka seltsil endal: omaosaluse määr oli selle projekti puhul 51,5 protsenti. Omaosaluse summat aitasid katta põdraliha müügist saadud raha ning jahimeeste endi säästud. Selts investeeris jahimajja tegelikult rohkemgi, kui projekti omaosaluse jagu. Puhkeruumi sisustus soetati näiteks samuti oma raha eest. Lisaks sellele tegid seltsi liikmed maja ümbruse heakorrastamisel vabatahtlikku tööd. Tulevikus on seltsil plaanis soetada jahimaja jaoks õhk-vesi soojuspump. Praegu köetakse hoonet elektriga.
Leader-programm toetas seltsi Ott jahimaja ehitamist 27 716 euroga, projekti kogumaksumus oli 56 724 eurot.
|
Jõgevamaa Koostöökoda
|