Jõgevamaa toidupärandi ülevaade „Luisest kiisakalast koheva munavõini” teeb toiduidentiteedi rännaku risti ja põiki läbi maakonna peamiselt 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel. Üksikuid nähtusi ja isikuid vaadeldakse ka varasemast või uuemast ajast. Erinevaid teemasid täiendavad toiduretseptid, mis on koostatud või valitud ja kaasaja tingimustele kohandatud lähtuvalt vastavatest toitude kirjeldustest tekstis.

Jõgeva maakond ei ole ajalooline halduspiirkond, vaid kuulub 20. sajandi teisel poolel loodud uute maakondade hulka. Tänaste piirideni on jõutud alates 1949. aastast toimunud haldusreformide kaudu. Raamatus kirjeldatakse eeskätt vanemat toidutraditsiooni ja seda mõjutanud asjaolusid Laiuse, Torma, Palamuse, Kodavere, Maarja-Magdaleena, Äksi, Kursi, Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani ja Simuna kihelkondades ulatuses, mis on kõnealuse piirkonnaga seotud.

Jõgevamaa kui tervikpiirkonna toidupärandit ei ole seni süsteemselt käsitletud. Sestap on olnud keeruline mõtestada ka siinseid toidutraditsioone ning nende tänapäevast edasiarendamist. Arhiivi- ja bibliograafiauuringute käigus läbi töötatud allikmaterjalil põhinev uurimus on esmakordne.

Praktiline käsiraamat võiks olla abiks piirkonna toidutootjatele ja toidupakkujatele oma toodete ning teenuste arendamisel, sh traditsioonidel põhineva kaasaegse toidu valmistamiseks ning turustamiseks, samuti kohalikele seltsidele piirkondliku pärandi urimiseks ja tutvustamiseks. Tekst on pandud kokku mõeldes selle kasutamisele nii lõikude kui teemade kaupa ja sobib ka mitmesugustes turundustekstides või enda tutvustamiseks mõeldud materjalides kasutamiseks. Kindlasti pakub ta ka toredat äratundmist või oma kodukandi söömistavade avastamist.

Kui noppida vanemast toidupärandist midagi erilist ja siinsele piirkonnale iseloomulikku, siis kuulub siia suur valik erinevaid suppe, rohkesti veretoite, väikesed kakukese mõõtu odrakaraskid, väga palju erinevate täidistega nii rukki- kui nisujahuga tainast pirukaid ja kindlasti keedetud munavõi. Rohkem on aga põhjust rääkida kalast. Peipsi pole sugugi vaid kiisakala andnud. Ometi tuleb tõdeda, et mida kaugemale järvest, seda väiksemaks valik muutus. Sisemaale jõudis enamasti kiisk, see oli odav ja tihtipeale käis talurahvas seda Peipsi äärest ka ise toomas.

Oma kandi toidupärandi tundmine aitab mõtestada enda identiteeti, aga toit on ka üks võimalusi kohaliku toiduinnovatsiooni edendamiseks. "Sa oled see, mida sööd," kehtib endiselt.

Raamatu väljaandmist toetas LEADER-meetme ühisprojekt „Jõgevamaa toidupärandi tutvustamine”, mille partneriteks on Jõgevamaa Koostöökoda, Eesti Rahva Muuseum ja Paduvere Talumuuseumi Selts. Raamat sündis koostöös Saara kirjastusega. Projekti raames toimus 2022. aastal Eesti Rahva Muuseumis Jõgevamaa maitsete päev, kus räägiti piirkonna toidukultuuri teemadel ning toimusid toiduvalmistamise õpitoad.

Raamatu esitlus toimub 24. septembril 2024 kell 15.00 Palamuse muuseumi vanas koolimajas.