Kui poolteist sajandit tagasi moodustasid rukkileib, kapsas ja silk talurahva toidu vundamendi, siis tänaseks on pilt tundmatuseni muutunud. Tänu minevikule saame aga rääkida olevikust, aga ka sellest, mis on minevikust tulevikku üle võtta. Millised on need väärtused, mis väärivad oma kohta ka aastate pärast.

Tänu sellele, et Jõgevamaa moodustati nõukogude ajal mitmest eri piirkonnast, on maakonna toidud suuresti mõjutatud sellest, kas tegu on põlise Viljandimaa või Peipsiääre alaga.

Terje Lill kaitses Tartu Ülikoolis magistriprojekti „Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekande „Kurkide kasvatamine Eesti-Kasepääl koostamine.“ 

Toidupärand on väga isiklik, kandes edasi enda kogemusi ja maitseid. Tihtipeale peetakse “õigeks” toiduks seda, mida ollakse harjunud sööma oma eluajal. Sellegipoolest annab välja tuua erisusi, mis iseloomustab mistahes ajaloolis-geograafilist piirkonda. Jõgevamaa puhul on see parajalt kirju pusle, kuna maakond on pandud kokku ajaloolise Tartumaa- ja Viljandimaa osadest. 

Jõululaud on olnud alati aasta rikkalikuim, sest pühadeks pidi ju paremat toitu pakkuma. Külm aastaaeg võimaldab toitu ka pikemalt säilitada.

Jõgevamaa Koostöökoda osales 11. augustil 2018 Kasepääl toimunud XIII Kalevipoja kala- ja veefestivalil.