Latikat tuntakse kui lihtsat igapäevakala, mida saab enamasti osta toorelt või suitsutatult, kuid ta väärib märksa enamat tähelepanu. Seetõttu ülistame latikat nii laulu- kui pillimänguga, kuid päeva põhirõhk on temast ja tema kaaslastest hõrgutavate maitsete voolimisel.

Jõgevamaa maitsete aasta keskendub söödavale identiteedile ehk toidu sidumisele kohaajalooga, kohalikele sortidele ning piirkonna toidukultuuri väärtustamisele. Tutvustame kala, kartuli, tomati ja mee teemapäevadel iga tähttoorainet erinevate nurkade alt.

Toidujulgeolek ei tähenda ainult toidu olemasolu kaupluseriiulil, vaid ka riigi võimekust toitu toota, säilitada ja inimesteni viia ka siis, kui tarneahelad on häiritud. Veebiseminaril kuuleme, milline on Eesti toidujulgeoleku hetkeseis ja tulevikuväljavaade.

Neljandal Jõgeva linna lugude õhtul on fookuses Jõgeva linna toitlustuskohad – putkad ja baarid, sööklad ja restoranid. 

Kuigi maa on veel valge, näitab kalender, et külviaeg on kohe-kohe käes. V Seemnefestival ootab huvilisi Jõgeva alevikus 7. märtsil kell 10-14.

Elamuslik turundus- ja müügisündmus „Maa maitsed ja meeled“ toob Järvamaa, Jõgevamaa ja Raplamaa kohalikud tootjad, tooted, teenused ning lood Tallinna T1 keskusesse. Ühel päeval kohtuvad linn ja maa – otse, vahetult ja päriselt.

Eesti turismimessi Maitsete hall on kohaliku toidu päralt. Jõgevamaa osaleb toidupiirkondade reas. Meie laua tagant leiad Meemeistrite meetalu, Raudale talu ja Ulge talu toredaid tooteid. Lisaks saab uurida nende külastusvõimaluste kohta ning tutvuda Jõgevamaa maitsete aasta programmiga. 

Tähistame Jõgevamaale kui 2026. aasta toidupiirkonnale traditsioonilise rändkahvli üleandmist 31. jaanuaril algusega kell 14 Laiuse ordulinnuse juures. 
Kena õhtupoolikut juhib Janek Varblas. 

Selle aasta Eesti toidupiirkond on Jõgevamaa. Jõgevamaa maitsete aasta kontseptsioon hõlmab kolme aspekti: söödav identiteet, Jõgeval aretatud sordid ja piirkonna nüüdisaegne toidukultuur.

1.-16. novembrini pakutakse rohkem kui 50 Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Viljandimaa kohvikus või restoranis kahekäigulist erimenüüd, milles  kasutatakse piirkonnale omaseid metsasaadusi. Jõgevamaalt osaleb kampaanias viis söögikohta.

Jõgevamaa ühendab põllumajandusliku iseloomuga Põltsamaa ja Jõgeva kanti ning kalapüügile ja köögiviljakasvatusele spetsialiseerunud Peipsi äärt, siin ristuvad erinevad kultuurid ja kombed. Jõgevamaa maitsetest kokku pandud aiapuhveti menüü neid iseärasusi tutvustabki.

Jõgevamaa Koostöökoda korraldab 4. juunil MS Teamsi keskkonnas avatud talude päeval osalejatele ja toiduettevõtjatele info- ning inspiratsiooniseminari, mille jätkuks on järgmisel päeval õppereis Tartumaa taludesse, kes võõrustavad tänavu külastajaid avatud talude päeval.

31. rahvusvaheline Maamess on suur Eesti põllumeeste ja toidutootjate pidu ning kohtumispaik. Jõgevamaa katab oma lauad taas D-hallis (stend D-58) ja väljas on 10 ettevõtet.

Märts on paras aeg mõelda, mida kevadel maha külvata ja kuidas koduaias head saaki saada. IV Seemnefestival toimub juba 1. märtsil Jõgeva alevikus!

Jõgevamaa osaleb Tallinnas Eesti turismimessil Tourest Eesti toidupiirkondade reas 31. jaanuarist kuni 2. veebruarini 2025. 

1.-17. novembrini saab ligi 60 Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Viljandimaa kohvikus või restoranis mekkida kahekäigulist erimenüüd, milles  kasutatakse piirkonnale omaseid metsasaadusi. Jõgevamaalt pakuvad erimenüüd kuus söögikohta.

Peipsiäär eristub Jõgevamaa toidupildil kalapüügi ja köögiviljandusega. Kobedamad kalad ja priske aedvili rändas varem linnade turgudele, vastu aga osteti muud toidukraami. Nii jõudis uuem toidumood järve poole kiiremini kui sisemaale. Kuna ka sisemaal käidi kala vilja vastu vahetamas, anti kaasa oma toiduvalmistamisõpetusi. Seega pole miski ime, et sisemaa rahvas valmistab samu toite nagu Peipsi ääres. Harutame Peipsimaa tooraine lõngakera koos Restoran Oberpahlen Vein ja Roog peakoka Triin Meosega.

Rukkileib on eesti köögi alustala, olles sajandeid talurahva põhitoiduks. Vahepeal kadus ise küpsetamise komme ära, ärgitati ju kõike poest ostma. Õnneks moed muutuvad ning täna küpsetatakse paljudes kodudes taas ise leiba.

Jõgeva sordiaretajad on rohkem kui sajandi jooksul loonud ligi 50 meie kliimasse sobivat sorti. Igale maitsele midagi, kuid üks neist - "Jõgeva kollane", on tänaseks muutunud lausa legendiks. Enne toomingate õitsemist on paras aeg rääkida meie sortidest, nende kulinaarsetest omandustest ja eripäradest. Kartuliaretaja Terje Tähtjärv tutvustab Jõgeval aretatud kartulisorte ja särav kokk Triin Meos võlub osaliste abiga neist taldrikule kolm erinevat kartulitoitu. Uue kuue saavad mulgi puder, ahjus küpsetatud täidetud kartulid ja kartulikotletid. 

III Seemnefestival kutsub valmistuma kevadeks, mida aeda maha külvata ja kuidas koduaias head saaki saada. Seemnefestival 2024 toimub 2. märtsil kell 10-15 Jõgeva alevikus, uue aretuskeskuse taga paiknevas universaalhallis (aadress: Muru tn 3, Jõgeva alevik). Eesmärgiks on tutvustada laiemalt Eestis aretatud kartuli- ja köögiviljasorte, pakkuda võimalust oma ala asjatundjatelt aiandusnõu küsida ning kasulikke aiapidamisnippe saada. Festivalilt leiab laia valiku erinevaid köögivilja-, kartuli-, vahekultuuride ja meetaimede seemneid, aiandusraamatuid, kasvumulda ning kohalike tootjate kaupa. Koduaednikele on avatud temaatiline nõuandenurk, osaleda saab töötubades aianduse ja kohaliku toidu teemadel.