Tervise hoidmiseks on vaja oma keha treenida nii linna- kui ka maainimesel, ent linnainimesel on juhendaja käe all trennitegemiseks oluliselt suuremad võimalused kui maainimesel. MTÜ Pala Valla Noored otsustas oma kandi inimestele selles osas appi tulla ning asus kohapel arendama tervist edendavaid huviringe.

OÜ Puukujurid on väike, aga toimekas ettevõte, mis kuulub kahele vennale, Taavi ja Tanel Pirgile. Pala vallas 2011. aastast tegutseva firma kõige minevamaks toodanguks on nõia eluaset meenutavad laste mängumajad ja piraadilaeva kujulised mänguväljakud, ent tehakse ka tavalisi kiikede ja liumägedega mänguväljakuid, aiamööblit ja puukujusid. Vendadel Pirkidel on välja kujunenud omapärane loojakäekiri. Oma firma toodete disainijateks ongi nad ise. Tihti võtavad nad selle juures arvesse ka klientide soovitusi.

Pala vallas Lümatis tegutsev OÜ AT Maagrupp teeb Peipsi-äärses piirkonnas kaeve- ja mullatöid. Nende tarvis on firmal olemas kopplaadur, veoauto, sahkadega planeerimismasinad ja muu vajalik tehnika. 2011. aastal soetas ettevõte endale Leader-toetuse abiga ka autoremonditöökoja sisustamiseks vajalikud seadmed.

MTÜsse Kaks Kaptenit koondunud Taavi Pirk ja Andrus Eiser on enam kui viisteist aastat talviti Peipsil jäärajavõistlusi korraldanud ja omandanud sel alal rikkalikud kogemused. Nende maine rallikorraldajatena on nii hea, et neile on usaldatud nii mõnegi Eesti meistrivõistluste etapi läbiviimine.

Pala vallas Kadrina mõisas tegutseb juba aastaid OÜle Pootsman PT kuuluv külalistemaja. Mõisa ümbritsevas pargis saab aga saeskulptuuride vahendusel tutvuda eesti tuntumate muinas- ja lastejuttude tegelastega. Kirjandusliku taustaga teemapark rajati MTÜ Vigursaagijate Selts eestvedamisel.

OÜ Pootsman PT on Peipsi järvest vaid mõne kilomeetri kaugusel asuvas Kadrina mõisas juba 1998. aastast majutusteenust pakkunud. Külalistemaja põhiklientideks on kujunenud harrastuskalastajad, kes Peipsil kala püüdmas käivad, ent seal peetakse ka juubeleid, pulmi, seminare, firma- ja seltskonnapidusid. Mõisa võlvkeldrisse ehitas Pootsman PT 2009./2010. aasta vahetuseks Leader-toetuse abil välja stiilse söögikoha, mis praegu tegutseb ettetellimisel. 2013. aasta märtsis avati sealsamas keldris ka lõõgastuskeskus, kus saab mitmesuguseid sauna- ja veemõnusid nautida.

Pala vallas Assikveres tegutsev OÜ Särki Puutööd toodab laias valikus puidust mööbliesemeid, aga ka treppe, uksi-aknaid, aiaväravaid, kiikesid ja isegi paate. Et tooted on omanäolised ja tellijaid jätkub, tõusis 2011. aasta alguses käivitatud firmas peatselt üles probleem, kuidas suurendada tööjõudlust. Tegemist on nimelt perefirmaga, kus kogu tootmine enam-vähem ühe inimese, firma omaniku Andrus Särki õlul. Tema abikaasa teeb firmas ära raamatupidaja töö.

Lümatis tegutsev Ranna rahvamaja tähistas 2013. aastal oma sajandat sünnipäeva. Aasta enne juubelit, 2012. aastal tegi rahvamaja läbi uuenduskuuri. Mitme olulise ettevõtmise – akende ja välisuste vahetamise ning uute ahjude ehitamise – jaoks sai selles piirkonnas kultuuri-, haridus- ja spordielu edendamisega tegelev MTÜ Kaldapiäskesed 17 910 eurot toetust Leader-programmist.

Peipsi-äärses Kodaveres ja selle ümbruses kõneldi varem omapärast keelt – Kodavere murrakut. Selle oskajaid on sealkandis praegugi. Kodavere ümbrus on tuntud ka oma rikka rahvapärimuse poolest. Paraku pole praegu olemas statsionaarset paika, kus keele- ja kultuurihuvilised Kodavere murraku ja rahvapärimusega tutvuda saaksid. Aeg-ajalt korraldatakse küll pajatuste päevi, ent kui pärimushuviline muul ajal Kodavere kanti tuleb, peab ta oma huvi rahuldamiseks mõne kohaliku pärimusekoguja kodunt üles otsima.

Pala on spordirahva hulgas tuntud oma heade suusaradade poolest. 2012. aasta suve hakul ehitati ühekilomeetrisele ringile välja ka valgustus.

Pala küla idapoolses servas seisis senini kasutult üks eraomanikule kuuluv soine maatükk. 2013. aasta septembri algul avati samas paigas ökopaisjärv, mis kaunistab maastikku, puhastab Pala oja vett ning pakub kohalikele elanikele ka ujumisvõimalust.

Palal on väikese paiga kohta tavatult palju tantsurühmi. Noorim nende seast on naisrühm Keerutajad, mis loodi enne 2011. aastal Palal peetud maakondlikku laulu- ja tantsupidu. Esialgse mõtte järgi pidigi see jääma n-ö projektirühmaks, mis vaid selle peo jaoks kokku tuleb, ent siis mindi sama koosseisuga ka Tartu võimlemispeole ning lõpuks küsiti endalt: aga miks üldse laiali minna, kui koos on nii tore? Rühma kolmandal tegevusaastal otsustati tantsijatele ka rahvarõivad soetada. Appi tuli selles osas Leader-programm.

Pala valla mittetulunduühingutel oli pikka aega mure küla- ja spordiplatside ning muude haljasalade suvise hooldamisega. Nüüd on see mure murtud, sest MTÜ Pala Puhke- ja Turismikeskus soetas endale Leader-programmist saadud toetuse abil suure jõudlusega ja töökindla maastikuhooldusmasina ning osutab sellega muruniitmisteenust ka teistele valla MTÜdele.

Pala on metsadetagune kant, kuhu inimene, kel sinna otseselt asja pole, harva satub. 2012. aastal sai firma Plus Video Pala valla tellimisel valmis 50-minutilise dokumentaalfilmi „Pala”, mis tutvustab selle kandi inimesi ja tegemisi võõrale ning pakub rohkesti äratundmisrõõmu kohalikele. Aastate möödudes muutub film huvitavaks ajaloodokumendiks, mis annab tunnistust sellest, kuidas elati Pala kandis 21. sajandi teise kümnendi alguses.

Palal liimpuitu, kümblustünne ja tünnisaunu tootev OÜ Haberek kolis 2012. jõulude paiku uude hoonesse. Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuetuse (PRIA meede 3.1) toel rajatud hoones on ettevõttel ligemale tuhat ruutmeetrit nüüdisaegset tootmispinda. Tänu uuele majale paranesid inimeste töötingimused ning tekkis võimalus toodangu mahtu suurendada ja tegelda intensiivselt tootearendusega.