Jõgevamaa Koostöökoda
|
Õppereisi eesmärk oli vaadata, kuidas LEADER toimetab Itaalias, kuidas minnakse vastu uuele strateegiaperioodile ja milline on seal EL toetuste mõju maaelu edendamisel. Lisaks ka seda, kuidas väiketootjad peavad vastu viimaste aastate keerulisele majandusolukorrale ning kuidas on võimalik teostada rahvusvahelisi noorteprojekte. Täpsemaks sihtkohaks oli Umbria maakond ja külastuskohad paiknesid ümber Trasimeno järve Città della Pieve, Passignano sul Trasimeno, Perugia ja Norcia piirkonnas.
Umbria on maakond sisemaal, tal puudub ühendus merega, küll on seal Itaalia suuruselt neljas järv – Trasimeno järv. Umbriat kutsutakse Itaalia roheliseks südameks, peamiselt tegeletakse põllumajanduse, metallurgia- ja keemiatööstusega. Ajalooliselt on see väga mitmekihiline ning huvitav piirkond, ühendades etruskide, roomaaegse ja keskaegse pärandi, arhitektuuri ning kunsti. Umbriat tuntud suure hulga pühakute ja rohkete kloostrite poolest, sealt on alguse saanud läänekiriku kloostrikord. Umbria toit on lihtne ja rustikaalne, pearolli mängivad pastad ning liharoad, Norcia on tuntud veel mustade trühvlite poolest. Muidugi hakkavad silma oliivisalud ja viinamäed.
Kõigepealt kohtusime Città della Pieves kohaliku LEADER tegevusrühma, 1994. aastal asutatud GAL Trasimeno Orvietano, esindajatega. Büroos töötab viis inimest, sama suur on ka juhatus. Rühma tegevuspiirkonda kuulub 19 omavalitsust, seal elab ca 120 000 inimest. Umbria piirkonnas toimetab 5 tegevusrühma, terves Itaalias on neid 150-200. Selgus, et me polnud sugugi esimene Eesti tegevusrühm, keda sealkandis nähtud.
Käesoleva strateegiaperioodi olulisemateks teemadeks oli neil turism (peamiselt nišiturism, palverännuturism), keskkonnahoid (ringmajanduse küsimused) ja koostöö. Koostöös teiste Umbria piirkonna tegevusrühmadega tehakse sündmuste ja ka rahvusvaheliste ürituste projekte. Septembris osaleti niiviisi näiteks Terra Madrel. LAG korraldab umbes 50 üritust aastas, nad ise hindavad seda väga, kuna ise tegemine tagab ürituste kvaliteedi. Üritus võib olla ka n-ö töötuba, kus õpetatakse traditsiooniliste töövõtete uuesti kasutuselevõtmist. Toimub ka aktiivne kohalike elanike kaasamine, et nende soove ja vajadusi teada ning vastavalt tegutseda. Viiakse läbi 4-5 suurtoetuste vooru aastas ja lisaks palju väikeseid. Toetatakse KOV muuseume, turismi, kultuurimälestiste rekonstrueerimist, jalutusradu (mitte segamini ajada kõnniteedega). Väljakutseks on koostöö piirkondliku valitsusega bürokraatia vähendamise eesmärgil.
Toetuse määrad on KOVidele 80%, erasektorile 70%. Uuel perioodil need numbrid vähenevad. Viimane innovatiivne projekt erasektoris oli äpid restoranidele nt külmutusseadmete kontrollimiseks.
Uuelt perioodilt ootavad nad enam koostööd ja rohkem iseseisvust piirkondlikust valitsusest, samuti erasektori arenduseks innovatsiooniprojekte. Viimastel aastatel on nad usinasti tegelenud kahe toidupiirkonna loomisega, uuel perioodil on nende arendamine samuti eesmärgiks. Ja loomulikult soovivad rohkem tööd teha ürituste alal ning kaasata erasektorit. Sotsiaalfondi projekte enam ei tee, ni on riiklikul tasandil otsustatud. Uue perioodi eelarveks on kavandatud 10-13 milj eurot, soov on administreerimist lihtsustada ja bürokraatiat vähendada.
Kuna meie mõlema tegevuspiirkonna iseloomus on palju sarnaseid jooni, on see soodne alus võimalikeks tuleviku koostöövormideks.
Järgnesid ettevõtete külastused.
Esimesena külastatud Morami veinimaja perenaise Sabrina Morami läbiviidud degustatsioon oli justkui etendus. Lisaks ka väga hea koolitund, kuidas kõnetada veinihuvilist ja kuidas jõuda aroomide ning maitsenüanssideni, kas ja kuidas neid ära tunda. Veinimaja alustas 2007. aastal ja hetkel on valikus 9 veini. Sisuliselt on tegemist mahetootmisega. Aastane toodang ei ole suur, vaid 40 000 pudelit, kuid Sabrinal on unistus, et tema veinid jõuaksid tulevikus igasse riiki. Hetkel on natuke eksporditud Hiina ja Jaapanisse. Enamus toodangust müüakse ära kohapeal või läheb restoranidele.
Huvitav oli see, et näiteks Renaia punase veini puhul, milles oli aimata šokolaadi, münti ja kohvi, kasutatakse vaid uusi vaate ning iga veiniteo järel müüakse need maha. Gregise valge veini tooraine Grechetto on aga just Orvieto piirkonna viinamari, millest valmistatakse ka kuulsat Orvieto DOC valget veini. Kui küsisime, et milline on parim veiniaasta, vastas Sabrina, et parim on parima müügiga aasta. Väga kuiva ja vihmavaese 2022. aasta tulemust tuleb veel oodata.
Lisaks viinamarjakasvatusele ja veinivalmistamisele pakub talu ka majutusvõimalust.
Põnevil ootasime La Buona Terra õppetalu ja Kora MTÜ külastust. Umbes 30 aastat tagasi oli õppetalu loomise eesmärk näidata traditsioonilist talupidamist, nii taime- kui loomakasvatuse poolelt. Et kui olid kitsed, siis tuli näidata, kuidas kitsepiimast saab juustu valmistada jne. Talul on ka 1800 oliivipuud, maad on umbes 10 ha.
Kuna õppetalu toimimine on üpris reglementeeritud, kasvas 2015. aastal sealt välja Kora MTÜ. Erasmus+ programmi kaudu tulevad noored üle maailma, nn solidaarsusprogrammi kaudu ka probleemsed noored, et veeta laagrivahetus selles talus. Talus toimetab ka hulk vabatahtlikke, kes tulevad üksikisikutena. Koos tehakse tööd aias, oliivisalus, ehitatakse, korrastatakse territooriumi jne. Kõik see peab toimuma keskkonda säästvalt ning hinnas on taaskasutus. Eesmärgiks on paremad inimesed, hoitud keskkond ja seeläbi ka parem maailm. Eriti tore, et sinna on sattunud juba hulk Eesti noori.
Õppetalu peamine tootmisala on oliivõli tootmine, millega teenitakse lisatulu. Samuti on suur ürdiaed. Omale vajaminev aedvili kasvatatakse kohapeal.
Moretti talus sattusime ringmajanduse karussellile. Kahe mäe vahel paiknev talu elab oma mullis. 600 limusiini tõugu veist asuvad küll lahtistes lautades või karjakoplites, kümme korda vähem sigu aga uitavad iseseisvalt mäejalamil. 90% loomade toidust saadakse oma maadelt, mida on kokku 400 ha. Sõnnik, läga, oliiviõli pressimisjäägid jms lähevad koostootmisjaama biogaasi ning elektri tootmiseks. Biogaasi toodetakse alates 2015. aastast. Ära müüdav elekter on praegu odavam kui osta, seega tarbitakse ise nii palju kui vähegi võimalik (tootmisvõimsus on kuni 100 kW tunnis). Talus on oma tapamaja, lihatoodete valmistamine ning lähedal linnas, Passignano sul Trasimenos peetakse ka poodi. Talutööd teeb ära oma pere, lisaks on vastavalt vajadusel umbes kolm töötajat väljastpoolt. Ühine eesmärk on toota kvaliteetset liha.
Peremees peab oluliseks, et kõik tootmisprotsessid leiavad aset kohapeal: loomade kasvatamine, taastootmine (3 tõupulli), tapmine ja toodete valmistamine. Sellest ka talu asukoha valik 2009. aastal. Suletud süsteemis hoitakse ära palju haigusi ning ka võõrad inimesed ei pääse juhuslikult sisse. Tootmine ametlikult mahe pole, kuid olemuselt peaaegu küll. Põllukultuure kasvatatakse sõnniku abil, mis võimaldab keemilisi väetisi miinimumini viia. Loomadele manustatakse antibiootikume vaid äärmisel juhul, haigestumisel (ollakse 90% antibiootikumivaba). Uus meetod on väikestele vasikatele antibiootikumide asemel hoopis jogurtit anda. Vasikatele piima saamiseks peetakse karjas mõned simmentali tõugu veised.
Meie küsimusele, et kas talus on kasutatud ka EL toetusi, öeldi, et alustati oma perekonna kapitaliga. 65% saadi biogaasi tootmise tehase jaoks. Samuti saadi toetust tapamaja rajamiseks, see töötab ühel päeval nädalas.
Azienda Morettist jäi meelde ringmajanduse läbimõeldud rakendamine, aga ka see, et kaalutakse läbi optimaalne majapidamise suurus, mis on mõistlik, kasumlik ja kus tekib nö piir.
2004. aastal alustanud AIAB Umbria on AIABi (Itaalia mahepõllumajanduse assotsiatsioon) kohalik ühendus, mis propageerib mahetootmist Umbria piirkonnas. Tegemist on pigem sotsiaalse ettevõtluse vormiga, lisaks keskuse poele on kaubakogumis- ja -jaotuspunktid üle Umbria. Süsteem on mõeldud vaid oma liikmetele, hetkel on neil liikmeskonnas 40 talunikku ja 185 eraisikut. Liikmed maksavad ka liikmemaksu. Poest võib juhuslik ostja sooritada mõne ostu, kuid perioodilise huvi korral soovitatakse astuda liikmeks (liikmemaks aastas eraisikutele 15-25 eurot, farmeritele 60 eurot ja toodete valmistajatel 100 eurot). Ostmine käüib nii, et talunikud kuulutavad välja kaupade nimekirja, liige esitab tellimuse (min 40 eurot), kaup komplekteeritakse ning viiakse koju või saab selle jaotuspunktist kätte. Nädalas tuleb 100-150 tellimust. Niimoodi mahekauba tellimine on ostjale 20-30% soodsam kui tavapoest ostmine. Ühenduse juurdehindlus, mis katab müügikulud, on vaid ca 20%. Töötajad on vabatahtlikud, komplekteerivad ostukorve, viivad oste koju, pood on lahti paaril päeval nädalas. Ühendusel on ka teisi tegevussuundi nt sotsiaalne põllumajandus, koolisööklates mahetoidu pakkumise projekt jt. Poest saab osta kaupu ja annetada need toiduabiks, samuti müüakse odavamalt köögi- ja puuvilja, mis ei ole enam nii värske välimusega.
Torre Colombaia sai 1986. aastal esimeseks tunnustatud mahetaluks Umbrias. Täna on selliseid üle 100. Omaniku Alfredo Fasola Bologna holistiline mõttelaad ühendab mahepõllumajanduse ja elurikkuse hoidmise nii põldudel, metsades kui avatud loodusmaastikel. Põldudel kasvatakse teravilja, sh vanu kultuure (nisu, hirss, oder ja spelta), kaunvilju (oad, läätsed, kikerherned) ja lutserni, päevalille ning lina. Kohapeal pressitakse päevalilleõli ja on jahuveski. Talu logoga toodete hulk on kõvasti suurem, kuna kasutavad eri kultuuride kasvatamiseks partnereid. Torre Colombaia oli ka üks esimesi agroturismitalusid Umbrias. Vana elumaja esimesel korrusel paikneb avar taimetoidurestoran, kus pakutakse suuresti oma talu toorainest roogasid.
Talu ajalugu ulatub keskaega benediktiini munkadeni, Napoleoni ajal maa konfiskeeriti, hiljem osteti uuesti välja. Elumaja on valminud 1775. aastal, tegemist on tüüpilise Itaalia talukompleksiga. Härra Fasola tegi nalja, et kunagi osteti vaid pliiateid ja jalatseid, kogu muu vajalik saadi oma majapidamisest. Talul on praegu 50 ha põldu, 100 ha metsa, lisaks viljapuud, marjaaed ja mesitarud. Kuna on maheteraviljakasvatus, kaitsevad põlde ümbritsevad metsad tavapõllupidajate kemikaalide eest. Siinsed põllud on rohelised, mitte mustad, sest päike hävitab huumusekihi. Seepärast on oluline vahekultuure kasvatada, et mulla pind oleks kogu aeg kaetud. Talul on ka oma päikesepark.
Peremehe juhitud jalutuskäik läbi põldude ja metsa hoonesse, kus toimub õlipressimise ja kiviveskiga vilja jahvatamine, oli väga eriline. Igast tema mõttest kumas austust oma maa, looduslähedase eluviisi ja piirkonna ajaloo vastu. Media Valle del Tevere Leader-tegevusrühma piirkonda jääv talu on saanud Leader toetust jalutusradade ja n-ö metamuuseumi rajamiseks. Peremees tundis väga muret kliimamuutuste pärast, mis meie looduskooslusi ja põllumajandust mõjutavad.
Viimane külastus viis Norciasse, Sibilla di Norciasse. Ettevõttel on kaks väga erinevat haru: marjakasvatus koos erinevate hoidiste valmistamisega ning vabapidamisel seakasvatus koos lihatoodete valmistamisega.
1990. aastal alustatud tootmisest tulevad moosid, kastmed jne. Tegemist on mahetootmisega, enamus marju kasvatavad ise; maasikaid, tsitruselisi ostavad sisse. Kaks tootmisliini: lisatud suhkruga (1,2 kg marjade kohta 250 g suhkrut) ja teine liin ilma lisatud suhkruta. Ei lisata säilitusaineid. Kui alustati, oli 6 toodet. Alaliselt töötab 4 inimest, hooajaliselt rohkem. Müüvad toodangut poodides, toodetakse ka tellimisel teiste retseptide alusel või private label`it. Eksporditakse Saksamaale, Inglismaale. 2016. aasta augustis ja oktoobris olnud maavärin kahjustas tootmist, kuid alla ei antud. Ettevõte on saanud riikliku toetust seadmete uuendamiseks. Huvitav oli kuulda, et purke ei taaskasuta, kuid riigis kogutakse klaaspurke kokku ja suunatakse ümbersulatamisele.
Kõrvalharu on maheseakasvatus. Vabapidamisel mustalaigulised notsud rohelisel mägiaasal maaliliste mägede taustal Sibillini mägede looduspargis pakuvad imekaunist vaatepilti. Karjas on 95 siga, valge ja karvase sea ristandid. Ristandi päritolu on segane, kuid ühel tõul on 7 sõrme paksune pekikiht, teisel aga tailiha. Kui vanasti oli rasva vaja, siis nüüd on soovid teised. Tapaküpseks saavad loomad 150-160 kg raskustena, selleks kulub kuni 2 aastat. Sead on aasta läbi õues vabapidamisel, metsloomad, peamiselt hundid, kimbutavad natuke, aga täiskasvanud siga suudab hundi ära tõrjuda. Põrsad viiakse eraldi aedikusse huntide eest varju. Kuna tapamaja pole mahemärgisega, siis toodang st vorst ei saa mahemärgist. Enne maavärinat oli kavas oma tapamaja rajada, kuid maavärin peatas plaani. Vinnutatud lihale ei lisata lisandeid, säilitajaid, värvaineid, st kõik naturaalne, vaid sool, pipar ja ürdid.
Sigade aia juures rääkis peremees sellest, kuidas tugevalt seismilises piirkonnas ja karstialal loodus muutub ning jõedki võivad tekkida ja kaduda. Kunagi olevat olnud sellele piirkonnale omane Pecorino viinamari, mis 16. sajandil kadus. Nüüd tahavad selle sordi uuesti istutada, et vana sort tagasi tuua.
Kohtasime õppereisil ettevõtjaid, kes teevad oma tööd südamega, hoolides maast, looduslike koosluste kvaliteedist ja nende säilitamisest võimalikult keskkonnasäästlikult. Sellest tulenevad ka võimalikult lühikesed tootmis- ja tarneahelad, ringmajandus, vanade kultuuride kasvatamine jne. Mullad kipuvad mitmel pool kergesti erodeeruma, mida saab takistada näiteks vahekultuuride kasvatamisega. Traditsioonilist toidukultuuri hoitakse hoolega ja tutvustatakse meelsasti ka külalistele. Neist teemadest on meil kindlasti õppida. Samas tekitas mõnevõrra imestust Itaalia bürokraatlik süsteem ja hierarhiline usaldamatus, kuulduna nii Leader-tegevusrühma suust kui kogetuna näiteks arvete saamisel. Kassatšekid antakse nagu ikka, kohapeal, kuid nõuetekohase arve saatmine käib läbi vastava süsteemi. Küllap ka see on omamoodi traditsioon.
Õppereisi õnnestumisele aitasid kaasa Joe Moller Short (Dynamic Learning International OÜ), kes aitas panna kokku külastuskohtade programmi ja pakkus tuge kohapealse tõlke osas; Perereisid OÜ, tänu kellele oli meil sujuv reis ja muidugi meie tore kohalik bussijuht Adriano Frasca (Easy Rent Roma), kes viis meid turvaliselt kõikjale kohale.
Arrivederci e grazie bella Umbria!
Fotod: Ülle Jukk