Ürituste kokkuvõtted

Õppereisil Virumaa südames - karjääridest kommiparadiisini

23. veebruar 2023 kell 12:00

Jõgevamaa Koostöökoda korraldas 21. veebruaril 2023 oma liikmetele õppereisi Ida-Virumaale. 

Õppereis viis Virumaa südamesse, nagu nad ise ütlevad. Oleks justkui teise maailma sattunud, kui sõitsime otseteid pidi läbi tihkete Alutaguse metsade ja jõudsime piirkonda, kus käib üks lõputu kivihunnikute teisaldamine. Seda nad ütlevad samuti ise. Keemiatööstused, tegutsevad kaevandused ja endiste kaevanduste alade enamasti äri või turismi eesmärgil kasutuselevõtmine on sellised teemad, millega sisemaainimestel ei ole eluski kokkupuudet.

Kõigepealt sõitsime Aidu Veemaa territooriumile, ümber vaid lõputu lumi ja selle all teisaldatud kivihunnikud. Kui Hardi Murula rääkis pärast projektist lähemalt ja kuidas see algas kümmekond aastat tagasi planeerimisprotsessi ning sõudekanali kaevamisega, võttis ta teema kokku nii: “Aidu on nagu benji hüpe ilma nöörita.” Kuidas näeb Aidu ligi 400 ha ala välja aastal 2030, ei tea täna keegi. 

100 aastat vana Kiviõli Keemiatööstus toodab põlevkiviõli, mida kasutatakse muuhulgas nii punase juuksevärvi kui Chaneli parfüümi koostises. Aastas kaevandatakse peaaegu 1,5 miljonit tonni põlevkivi. 550 töötajaga ettevõte toodab lisaks õlile soojus- ja elektrienergiat, mille enda tegevuse ülejäägiga  köetakse Kiviõli linna ning osa elektrienergiat antakse jaotusvõrku.  Tuleb märkida, et soojuselektrijaam ei ole mõeldud lihtsalt elektri- ja soojuse koostootmiseks, vaid uttegaasi utiliseerimiseks selle õhku paiskamise asemel ning gaasi põletamisest omakorda soojus- ja elektrienergia saamiseks. Lisaks on rajatud ka päikesepark.

Kiviõli Seikluskeskus on 10 aastat vana, aastane külastajaskond on umbes 30 000 inimest. Tõnu Valdmaa ütles, et üksnes erarahast sellist aasta läbi tegutsevat keskust poleks olnud võimalik rajada. Infrastruktuur kuulub keskuse sihtasutusele, kellele on antud ka maa pikaajaline kasutusõigus. Huvitav on märkida, et keskuse suurimad külastusnumbrid olid koroona ajal, kui üritused ja siseruumides toimetamine polnud lubatud. 

IVIA ambitsioonid Ida-Virumaa investeerimiskeskkonna loomisel on muljetavaldavad. Kusjuures nad nimetavad ennast sotsiaalseks ettevõtteks. Nele Rogenbaum kirjeldas, kuidas neil on neli tööstusala valmis, mille krunte müüakse koos infraga ning kus tegutseb juba 22 ettevõtet tuhatkonna töökohaga. Tavapäraste tööstusalade kõrval  eristub endisele Narva karjääri alale kavandatud 1500 ha Auvere agropark, mille eesmärgiks on tööstussümbioos ja ringmajandus ehk ühe ettevõtte jääk on teise tooraine. Auvere sinimajanduse kontseptsiooni mudeli keskmeks on kasvuhooned. Projekti algus oli 2019, praegu ollakse planeerimise faasis. 

Kui enamus tegevusrühmi mõtleb uuel perioodil energia säästmisele suunatud toetusmeetmete loomisele, siis Virumaa Koostöökogu tegeles sellega juba käesoleval perioodil. Kadri Kuusmik rääkis, kuidas algul unistati, et tuleb erinevaid nutikaid energialahendusi, reaalselt sooviti rohkem päikesepaneele panna kui midagi seninägematut teha. Tõsi, selliseks meetmeks oli aeg varane  ja teistest ees, sest nõudis palju selgitustööd. Kindlasti oli enne võimaliku investeeringu teostamist abi nii energiaauditist kui tasuvusanalüüsist, mis panid nii mõnegi taotleja teistmoodi mõtlema.    

Päeva lõppu tõi rõõmsat elevust Mon Laureé pop-up kommipood. Aa mõisas tegutsev Grete Bulavko sai kommitegemise mõtte ühelt koolituselt ning umbes kaks ja pool aastat on olnud tõeline õppimise, katsetamise ja juba ka kuulsuse periood. Möödunud jõuludeks tuli valmistada koguni 27 000 kommi. Tema bonbonid on võitnud šokolaadifestivali konkursi ja klientide südamed, jõudes peagi isegi vabariigi presidendi kommikarpi. Grete sõnul on suureks abiks Leader-toetuse abil soetatud šokolaadi tempereerimismasin, samuti toote brändingu ja e-poega kodulehe tegemine. Lähema aja plaanis on mõisas oma kommitöökoja sisseseadmine, tulevikus ka pood ja kohvik.  

Suur tänu Kadri Kuusmikule ja Virumaa Koostöökogule meeldejääva programmi koostamise eest!

PROGRAMM