Jõgevamaa Koostöökoda
|
Jõgevamaa Koostöökoda korraldas toidutootjatele ja toidupakkujatele õppereisi Läti Vabariiki. Eesmärk oli külastada Läti toidumessi Riga Food 2022 ja Läti toidutootjaid.
Õppereis sai teoks tänu koostööprojektile „Kohalik toit on tervislik ja trendikas“. 2019. aastal projekti kirjutades, oli kavas õppereis Grüne Woche messile Berliinis. Paraku ajad muutusid ja Berliinist sai Riia ning Grüne Wochest RigaFood.
Teel Riiga sai loodud taastutvust Läti ettevõtetega ning ei saa salata, esimesest päevast õppisime kõige enam seda, kuidas külalisi vastu võtta ehk see kujunes külalislahkuse meistriklassiks. Siiras soov oma külalisi kohelda nagu oma parimaid sõpru, võlus meid kõiki jäägitult. On, mida lõunanaabritelt õppida.
Alustasime Ruhja jäätisevabrikust, mis on üks Läti neljast suuremast jäätisetootjast. 1912. aastal valminud meiereis tehakse jäätist juba 90 aastat ning üksnes kohalikust koorest ja piimast. Muide, hoone on ka tööstuspärandi objekt. Kui esimesed tooted olid plombiir ja rosinajäätis, siis täna valmistatakse 7 eri tüüpi jäätist ning sortimendis on 47 eri maitset. Jäätisevabrik on saanud ka mitmeid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Maaelu Arengu Põllumajandusfondi toetusi seadmete soetamiseks, tootmishoone renoveerimiseks ja keskkonnanõuete täitmiseks. Meie üliarmas vastuvõtja Ieva Dreimane rääkis vabriku ajaloost ja tutvustas tootevalikut. Näiteks jäätisetorte valmistatakse jätkuvalt käsitsi, justnagu tavalises kondiitritöökojas. Päevas jõutakse teha 162 torti. Üllatusena selgus ka, et meilgi popp Minimelts valmibki Ruhjas. 9 aastat tagasi saadi Ameerika emafirmalt litsents ning Minimelts moodustab vabriku toodangust tervelt 60 %.
Edasi suundusime toredasse pereettevõttesse - Naukšēnu veinitallu, kus on üle 10 aasta valmistanud veine, siidreid ja kangestatud jooke, millest mitmed on saavutanud ka kõrgeid auhindu. Veini valmistamine toimub juba teises põlvkonnas, sellega alustas praeguse omaniku Jānise Baunise isa Ilmārs Baunis.
Teistest eristutakse tooraine poolest, talul on nimelt suur paradiisiõunaistandus. Ühe katuse all on nii tootmine kui pood koos külaliste vastuvõtmisruumiga. Diāna Baune näitas meile kogu hoonet ja esitles ettevõtte toodangut. Ettevõte on kasutanud ka Leader-meetme toetusi seadmete soetamiseks jne.
Valmiermuižasse õlleköögis küpsetatakse kohapeal leiba, mis koos kanepiseemnetega võiga, õlle ja meega sinepiseemnetega ning palsamiäädikaga rapsiõliga on juba omaette maitseelamus. Menüü on seatud kokku piirkonna maitsetest ja toorainest ning enamuses toitudes on kasutatud õlut või linnaseid. Ka Läti meeliskook - meekook - on hurmava linnasemekiga.
Õlletehase ringkäigul tutvustas meie giid Pārsla Jansone tehase alguslugu ja esimesi tooteid. Tehas rajati nimelt 2006. aastal. Lisaks õllele valmistatakse ka erinevaid mulliga limonaade ja karboniseerimata jooke, samuti kalja. Nende limonaadid on vähema suhkrusisaldusega ja naturaalsetest mahladest. Hetkel on ettevõtte sortimendis 48 erinevatjooki, nendest 30 õllesorti. Kusjuures ettevõte kaasab oma tootearendusprotsessi ka tarbijad. Nimelt uue toote puhul antakse ta välja proovi numbriga ning tarbijatel on võimalik toodet hinnata. Iga ringiga saab pudel uue numbri ja kui kõik laekunud kommentaarid on positiivsed, saab sellest juba n-ö päristoode. Aga kui jook ei saagi lõpuks positiivset hinnangut, võetakse ta proovitootmisest maha. Degusteerimissaalis õpetati ka, millist klaasi millise joogi jaoks valida ja kuidas seda käes hoida, et joogi omadused kõige paremini esile tuleksid. Giid tutvustas ka Riia pruulikodade ja õllebaaride ühist teed - nn Riia õllekvartali kaarti.
Seejärel tegime põike Rāmkalni esinduspoodi, kust leiab uhke valiku ettevõtte enda tooteid, samuti teiste Läti väiketootjate kraami. Ettevõte saavutas tuntuse oma suure valiku sukaadide ja maiuste poolest, kuid aja jooksul on lisandunud kondiitritooted, külmutatud tooted (peamiselt pelmeenid ja jäätised), karastusjoogid jne.
Järgmisel päeval vaatasime, kuidas toimib Riia toidumess. Bussis elamusi arutades tõdesime, et see on teistsugune kui Tallinnas. Riias on palju tähelepanu Läti tootjatel endal, seda läbi planeeringuregioonide suurte kollektiivstendide kui mõne väiksema piirkonna meeleolukate väljapanekute näol. Jällegi on just kohalike ettevõtete inimesed nii sõbralikud ja siirad.
Kui Riia uudiseid silmata, siis tundub, et kollane hernes on seal uus tulija taimsete alternatiivide rindel. Lätis valmistatud nn hernepiim maitseb natuke kaerapiima moodi, lisaks valmistatakse sellest kohupiimalaadset toodet, mida pakuti nii naturaalselt kui erinevate lisanditega. Erilist rõhku pöörati Läti kalatoodetele. Palju kohtas huvitavaid väiketootjate asju. Lisaks suudavad lätlased üllatada isegi oma rahvusmustrite kasutamisega toidutoodetel. Nagu Eestiski, on messi publikumagnetiks kokkade võistlus.
Õppereisil osalejate muljete järgi oli see tore võimalus tutvuda üle tüki aja lõunanaabrite arengutega. Kuna mitmed osalejad on ise olnud Tallinna toidumessil leti taga, oli see nüüd ka hea võimalus vaadata külastaja pilguga, kuidas oma ekspositsiooni veel paremaks teha.